kossu1kośsuKhkKaaKrjVllHag; kossuKäiRidKul/-o/ 1. hobuse (ka lehma) kutsumis- või meelitushüüd süksu-süksu ning kośsu-kośsu - - sedasi räägitässe vanadele oostele kaKhk; kui sa obust oma `juure kutsud, üiad suks, suks, suks ja kośsu, kośsuKrj; ennemuiste `veisid ikka kośsutati kośsu-kośsuHagVrdkoss1, kosse 2. (noor) hobune – KaaKäiKas sa meite kossusi ka karjamaal nägidKaa