[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

korsten `korst|en Rõn, g -na Lüg Jõh Vai(n, g `korstena) Sim TaPõ VlPõ(g -e); `koŕst|en g -na VJg Trm Äks Ksi; korsten g `korstna Var Vän hv KPõ(g -e JJn), Pal Lai Pil, `kors(t)ne spor M, `korssna Äks; koŕsten g `koŕstna spor TaPõ, Plt, `koŕs(t)ne Ran, `koŕssna Pal; korstan hv Nõo, g `korstna Mär Vig Var PJg hv Ha, Kad Puh; korsan g `korssna Nõo Rõn; korsen g `korssne Trv Krk; `kors|in, -en g -na Kuu; `korss|en g -na R Trm Kod Trv Pst, kom `korss(e)naga Jõe; `koŕss|õn g -nõ Har; korstnas LNg, g `korstna Rei Rid; korsnas g `korssna S L(-ŕ- Mar) HMd, `korstna hv Pöi Hää; `korsn|as g -a Kuu; korsnes HMd; korsn Hi LNg Ris, korstn Noa, g -a; n, g `koŕstna Plv, `korssna (-ŕ-) spor T V(-õ Krl Har); g `korssna Kei Rap Kad Rak MMg Pil Vil, `korstne Saa Kos, `korssne Kõp, `korstna- hv Se; in `korstinas Vai
1. korsten a.  (küttekoldel) nüüd mies ehitas mul omale `uue `sauna ja ikke `korssenaga; `linna `korssnade `järgi saab `tüürida Jõe; ei old `korssnasi pääl majadel VNg; suvi ajal `korsten `tihti ei võtta `suitsu, ei akka `tõmmama east; `kuivatamise `reies - - `auru `korssen läheb `tõise `korssnaga kokko, sie `tõmmab [leitse ja suitsu] üles; `korssna latv on `tiiliskivest ja `simpsidega Lüg; `kummist `öürü `lähtö `korstena; `ahju `korstinas `suitsedetti [liha] Vai; korsnas ajab `suitsu `sisse Khk; `korssnaga majad pidid `niistama Kaa; siis olid suitsu majad, pole `korstnad kellegil pääl kui `möisnikul ja saksa inimestel Krj; kuie`kümne `aasta eest (arvates aastast 1950) pole olnd `ühtkid korstnast sii külas (Nässumal) Pha; See korsnas on raiekivist, aga kõige vanamad `korssnad olid päris pae kivi tükkidest öles `lautud, sau vahel; `Korssna auk peab alati jämem olema kut all röörid, siis ta veab alati; Kui korsnas `talve külmaga vett ja nõgi ajab siis läheb sulaks Pöi; `korssna piibud o `umsed, nee tahavad puhasta `saaja Muh; Ourulaevdel oli vanast suured pitkad korssnad ja nendel oli egaühel neli korssna kaid. Kui üks katki läks tuli korsnas tormiga maha Emm; siiss on saun külm, kui korsnas on. äi ole korsnast mette olnd Käi; ilm lähäb ilusale, suits lähäb `korstnast ülesse Mär; siss ei `tohtind korstant `peäle tehä, siss `pańdi kohe `reńti `juure Vig; Enne `jõulu piäb korsnast `pühkmä Khn; korsn keik `tahmas; sink pannaks `korssnas `suitsema Ris; [maamärgiks] puud ja kivid, üks puu ehk korsnas HMd; tua lae `peale ei `pandud kedagi, seal oli korsten ligidal HJn; `korssnad ei tõhi õlla nõgised kueva ajaga; puuss `korssen, õli `testud õuve `piäle - - suits läks ahjoss mua˛aluss toro kaadu `korssna Kod; kui `koŕssnad saevad, siis oli teesem si elu Pal; vana maja, korstant ei olnugi Äks; varessa istuva `korssne ümmer Trv; korsen om `ru̬u̬ḱmede; ku korsten `ahtep om, sedä parepest `tõmbab Krk; `koŕstne jalg tetti enämbide kuvvõ kivigä, viiegä jääb `väike õõs Ran; `korssna jala sehest tulep `ulka nõge, ku korsand pühitäss Nõo; siss es ole vi̬i̬l majal `korssnet pääl Võn; suits läits `korssnade Kam; `Mõisapaegun `oĺli lihasuidsutamise `korssna, kos `konkse `otsa liha rippu `pańti Rõn; Sõ̭ss kat́s `koŕssnat oĺl tu̬u̬l seṕikual, tõnõ `koŕssna oĺl elu`koŕtinal, tõnõ oĺl seṕikua jaoss Urv; kel ärʔ umma˽`koŕssna˽`laonuʔ, noil um paĺlo tulõkah́o Rõu; `koŕssnat ei mõistaʔ egämi̬i̬ss tetäʔ Räp || triikmasina suitsutoru Triikmassinal on joo korstnas pääl ja taga õhuouk Rei b.  (auru väljajuhtimiseks, õhutamiseks) `Keldril oli korsnas peal kust `tuhli aur `välja läks - - `Talveks `pandi eina topp [korstna] `sisse Pöi; puu korsnas taradel, et ta sõnniku auru üles `tõmmab Var; `laudest korsten [laudas] Krk; tossu `koŕssnõ om lauwust (juhib köögist auru välja); mõ̭nõl om köögist üless kõ̭iḱ `puunõ `koŕssnõ [mõnel väike otsake, mis viib auru kivikorstnasse] Har
Vrd kosten, krosnas, kuurstin
2. fig Mis sa siin tolmudad kut korsnas (suitsetajast) Jäm; vesi `ahjus, tuli `korssnes = lamp Muh; ju sind ikka on `korssnas `peedut (kuivetanud inimesest) Rei; Jusku `korssnast läbi tõmmatud (väga määrdunud inimesest või riietest) Hää; See on pika korstna all (kõrtsis) käinud Trm || Tänäne päiv on `jällä `korssnas (kasutult möödunud) Jõh; Isa vara lasi `korssnasse (raiskas ära) IisR; korstnasse kirjutama 1. üles märkima Eks sa `kirjuda `korsnasse se `lainu leib, küll ma käde tuon Kuu; 2. laenatust ilma jääma või jätma Völg, mida kätte ei `saada - - [öeld] et see on `korstnasse kirjutatud völg Rei; [laenusaaja ei] Maksn, kirjutas `korssna. [laenuandja] Sõdis küll `vasta, ei tahtn `laska `korssna kirjutada Han