korralinekorrali|neKhkRidMärKseAudKeiJõeKAmbJJnViKIisPalKsiLaiPlt, -le|neReisporLHaJä, KsiPlt, `korrali|neIisRVai, g -se; kõrrali|ne g -seKodÄksLaiKrkHelsporTVId(-nõ g -sõ), -tseNõoVõnSansporV(g -dse; -nõ g -tsõ; -lõ|ni pl -tsõ, -dsõKrl; pl -liidseSe); `kõrrali|neLügJõh, `ke-KuuVNgVai, g -se I.a 1. hoolikas, korda pidav või nõudev; oma ülesandeid hästi täitev korralene inimene, kes kõik asjad `korda säebTõs; tämä one kõrraline õiendajaKod; ku ma esi iks olli vi̬i̬l kõrraline (töövõimeline), üless lätsi tare pääle, iks kaśs kah takaNõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise miheRõn; tu̬u̬ om üt́s kõrraline inemine, tu̬u̬ pedä kõ̭iḱ kõrran ja ilusadõHar; ei olõ˽kõrralist piĺlimi̬i̬st; seo oĺl kõrraline mi̬i̬śs, `ti̬i̬ńe rahha ja ośt maja arʔVas; peräh sai [noorikust] vi̬i̬l nii kõrraline tü̬ü̬inemine ko paŕõbat olõ‿s vajaSe 2. elukommetelt laitmatu vanast üits perrnaene ütelnu latsega `tüt́rigu - - üits vana lit́s. esi ta `oĺli `endä meelest nii kõrraline ja `õigeKam; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitseSan; nu̬u̬ omma˽kõrralidsõ inemiseʔ, olõ õiʔ joodigõʔVas; hobõsõ vahi ne pääkaŕuse oĺli˽mehe˽ne naaseʔ - - sinnäʔ (ametisse) õks kõrraline inemine lä‿äsSe 3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea, sobiv tamal on `kerralised `riided `seljäsVai; viljakad põllud annavad paelu `vilja, kui korralene aeg ooTõs; sellega (naisega) mis sul on, oled sa eland `ühte `alba või `ühte mitte korralist abieluAmb; on tänavu suvel ead korralised ilmad oldVJg; juba lehmäd läägitäväd `piimä `juure, toit o kõrraline; tu̬u̬ lapsele kõrraline riie. tämäl ei õlegi kõrraliisi `riidid; vanger õli `mü̬ü̬dä (müüa) kõrraline vangerKod; nii illuss ja kõva, `õkva `täitsä kõrraline si̬i̬p; sul om `amba kõ̭ik suun. ja kõrralise kõ̭ikPuh; ää `meistri, tu̬u̬ tege küll kõrralitse ahoVõn; `võeti hädä katuss ärä ja `pańti kõrraline napu vai lauakõsõ katuss `pääleHar; sa võisi˽ka üte kõrralise kõtutävve süvväʔ `andaPlv; leib `oĺle meil kõrraline, meil es olõ˽`näĺgäRäp; kõrralitsõ˽`saapa jalahSe; ka‿kui härä pungakõnõ, sääne olõ‿i kõrraleneLutVrdkõrrane Vrdkorralik 4. (mitme)kordne, kihiline, järguline kuusel one ilosad punased käbid, kõrralisedKod; kõrdmagu `seante kõrralineKrk; abara võrk om kolme kõrralinePuh; ku kolmõ kõrraline [laastukatus] siss lat́i vahe ommaʔ paksõmbaʔ, kui katõ kõrraline siss lat́i [vahed on pikemad] Har; kedrätäss katõ kõrraline ehk kolmõ kõrraline [lõng] Rõu; ülejärve [palgi] parvõʔ oĺliva kolmõ kõrraliseʔRäp || kui kerä korralene on, siis uasad tulevad pealt ääJuu; `mitmõ kõrraline pereh (mitu perekonda koos) SeVrdkorruline1 5. kindla korra järgi toimuv või tehtav `enne õli igal inimesel `mõisas teha `korraline teguVai; kolme korralene külvi kordRid 6. puhutine `kaupmes on korraline rikas, põllumes on põline rikas, ametimes on aeutine rikasVMrVrdkorraldane II.s 1. peredest kordamööda käiv abikarjus kus `karja `kerda oli, siel pidi olema `kerraline `korvas ka VNg; vahest olid karjasma ajad viletsad, `veiseid oli paelu, siis käisid karja `kordas, korralene karjatsel `kõrvesJuu; iga talu pidi `saatma korralise nii `mitmeks päävaks kui mitu `luoma tal karjas oliJõeK; meste `rahvad käisid `karjas, poisiksed ja plikad olid korralesed; igas peres käis korralene ja karjane `söömasAnn; vana karjuss oli - - lapsed olid kõrralisedÄks; kes näpukad korralised, need kudusid sukka või `kampsuni ja. kes seda ei mõist, seda [karjus] omale korralisest ei võtt, need pidid minema `lamba karjatsele või sia karjatsele abilisestLai; kaŕjane oli mõisast, aga vallast käis temal abi - - korraline oli oma leeva pealPltVrdkorralik 2. korrateoline iga nädal oli kolm korralest [mõisas] Rei; mõisa korralene, kis `loomi talitasid, `söötsid ja `jootsid, `põhku `alla panid ja asemid tegid. öhö `aasta oli üks, teised `aastad olid teised mõisa korralesed. vahest olid nädälate `kaupa koaMar; neli või viis korralist oli `talvel, kis mõisas käisid `luome `süötmas ja `juotmasJõeK; kõrraline õli egäss taluss üks nädäl. õli kõrralisse tuba `mõisan kosa õlid, `sü̬ü̬tsid eläjid ja veid `pruakaKod; tüdruku käesive `karja tallitemen, ni̬i̬ kutsuti kõrraliseHel; `orjuse `aigu käisive kõrralitse kõrra `päivi tegemenSan; kõrralõni oĺl nätäl `aigu tü̬ü̬nKrl; kõrralinõ vai kõrral `käüjäRäp 3. järjekorra ootaja `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrdaLüg; Ega seppalt nii ruttu tagasi saa, `korralisi `paĺjuIisR