korinkorin g -asporR(n -aVai) eP, PuhSan, -eHlsKrk; korrin g korinaPuhRõu; koŕrinSe; pl korinatRan 1. madal vähekõlav häälitsus või heli obone suro korinagaVai; kui sihes korin on, siis tuleb `santi `ilmaKhk; korin oli veel `kurkusKse; kui sa mäda su̬u̬pääl astud, siss on `seake korin Saa; viimane inge korin Juu; kui `kiegi magab, siis on korin `kuuldaIis; ku lehm täüs om, siss õõruts, akkass koriseme - - korin om `kaugel kuulda Krk; kõtu koŕrin, ku kõtt om `haigõSe || Mine va korin siit jalust ää (öeld koerale, kelle sooled alati korisevad) Pöi 2. vett neelav karstilehter, kurisu vesi on söönd põllu `sisse korinad. neist jooseb vesi `alla, aga `ilmaski täis ei saaMärVrdkoris 3.plkuljused, kurinad obõsõlõ `panti korinat `kaala, ja `vehmre kell `vehmre `külge [pulmasõidul] Ran