kori1koriKei, g korjaKuu/`k-/ SaKäiPhlMärRisNisHag, korjuPöiMuhEmmKhnJuu, korjoLNgJuu, koriKuuHää; n, g korju Pst 1. seljatagune a. (istme) leen ilma korjata, nee on pingid, kori taga, see on juba iste Kaa; korjuga toel; Sarapuust oli `sõuke pisike kori [pingile] taha `vääntud; Nüüd akatakse jälle suri kirjatud korjudega istmid tegema; Korju puu (leeni külgpuu); Korju pulk (leeni alumine puu) Pöi; `kõrgem kori oo [toolil] paramMuh; see oli iljaku, kui akadi tooli `korjasid taha panemaKäi; korjuga jõstõ, `jõstmõ koriKhn; `toeta seĺg `vastu tooli `korjaNisb. (sõiduki) seljatugi; varbpära kori pannasse ree `pεεle, kus sa `selga saad `toeta; koŕv ratastel on ka kori; [vankri] kerede koriKhk; Rüsla kori peab nii körge olema et saab abu sönna näale toetadaKaa; [saani] Tagumene ots oli laudest, `pulkade `küĺge `löödud. Üks laud oli veel korjaks peal; Rüsa oli kõlgu `moodi, kori taga, vikatist tera ees, korjust lüketi [roolõikamisel]; Armetu kõrge korjuga regiPöi; saani kori oo tükkis `kinni Muh; saanil on kori - - saani tagaNis; korja sõĺg on väike pulk, korjast ja korja `pulkadest läbi; suanil on lień, aga riel `üeldakse koriHag; `enne kosest suanid olid korjoga. kori tehäkse pärnä koorestJuuc. sadula esi- või taganukk sadula koriEmm 2. saani esiosa, pealaud saani pεεlaud ~ koriJäm; saani kori oli saani pea. sellel oli laud peal. `ööti, pane saani korjo `allaLNg; kori oli selle `taŕvis, et lund `peale ei loobi Mär Vrdkorjus5