kootima1`kootimaJõe, (ta) koodibSaRidMarKulKseNisKei(-uo-) 1. ehal käima noh, kas lähme `laupa `öhta `kootima kaKhk; `kootimisega ennast ää külmetandMus; oli `kootides teist `jalga pidi lae lavast läbi kukkundKrj; `õhtuti poisid ikka käivad `kootimasKei 2. ringi hulkuma Kes teab, kus vana [inimene] `kootimas oli, `õhtane aeg teha pole midagiPöi; mes sa koodid paegal Mar; tä (siil) koodib `õhtuKul; koodib aga `piale teene, kedagi ei teeNisVrdkottima || pikkamööda käima Ju ta jalad aiged oo, et ta sedati koodibKaa; mis sa koodid, lähed pikkaKse