[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
koolnu koolnuʔ g koolnu Rõu; `kuolnuʔ Lei; el `kuulnust Lut; tr `ku̬u̬lnoss Räp; gpl `kuulnuidõ Har Lut(-di), `ku̬u̬lnudõ Plv; koolu g koolu eL(n -uʔ V; g `ku̬u̬lu Har Rõu Vas); ad `ku̬u̬lul Krl Plv; tr `ku̬u̬luss Nõo San, `kuulust Se; gpl `ku̬u̬luidõ Har; ppl `ku̬u̬luid Rõu, `ku̬u̬luisi Se; pl `kuolled Vai; ess koolen Puh (osalt verbi koolma partitsiip)
1. surnu; kooljas midä nei `kuolleiga nüüd [teha] Vai; vajote koolul silmä `kinni Hls; enne saad sa koolu `persest `pi̬i̬ru kui serätse käest `asja Ran; tütär `tu̬u̬di koolen kodu Puh; kutsup koolust pääst (surnuna) vi̬i̬l `kohtu ette; ega koolukot́t (surnu magamisase) tühjäss ei jää, kooleb üits laits ärä, tulep tõene jälle Nõo; rahvass läävä koolut `kaema ja laolava tälle Kam; koolule kaivetass aud, kui tahetas matta Ote; mis ti koolut kuulutat ja vanna maanut mäletät (öeld, kui mõni abiellub lesega) Har; üteĺ et lat́s um koolu˽`sündünüʔ; `laśti kirst koolnuga puust `mü̬ü̬dä minnäʔ, lõigati puu `pääle riśt ja `võeti `viina Rõu; `ku̬u̬lnudõ mälehtüss pühä Plv; `ku̬u̬luʔ ar˽sai˽matõtuss, jalʔ oĺl sõda säläh Vas; `ku̬u̬luisi olõ õi üttegaʔ [sünnitamisel] Se; ku `kuolnuʔ õigati, ma sõss iḱi Lei; hingepävä `kuulnuidõ iist pallõldass Lut
2. surnud si̬i̬ makkab koolut magamist (on sügavas unes) Hls; ilp lü̬ü̬b närdsu kooluss (näruselt riides) Ran; tu̬u̬ koolu rot́t olli joba ärä `tursenu; üits pu̬u̬lkoolu `valge obene `olli; `piḱne `olli kooluss löönu [naise] Nõo; `litsõ niu˽progisi [parmu] `ku̬u̬luss San; `amba alasi ińdsile ku `ku̬u̬lul rebäsel Krl; mõni võisõ hennest `ku̬u̬luss naardaʔ; ma `mõt́li, et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass Har; Mõtsast `võisõ˽moonamehe˽tuuaʔ `hindäle `suuri `kuuluid (metsakuivi) puid; koolu˽ku kooluʔ, sõrmõ˽sinidseʔ, küüdse˽sinidseʔ Rõu; Timä tegi `hindä `ku̬u̬lnoss Räp; pańd `kuulust (teeskles surnud) Se
1. surnu; kooljas midä nei `kuolleiga nüüd [teha] Vai; vajote koolul silmä `kinni Hls; enne saad sa koolu `persest `pi̬i̬ru kui serätse käest `asja Ran; tütär `tu̬u̬di koolen kodu Puh; kutsup koolust pääst (surnuna) vi̬i̬l `kohtu ette; ega koolukot́t (surnu magamisase) tühjäss ei jää, kooleb üits laits ärä, tulep tõene jälle Nõo; rahvass läävä koolut `kaema ja laolava tälle Kam; koolule kaivetass aud, kui tahetas matta Ote; mis ti koolut kuulutat ja vanna maanut mäletät (öeld, kui mõni abiellub lesega) Har; üteĺ et lat́s um koolu˽`sündünüʔ; `laśti kirst koolnuga puust `mü̬ü̬dä minnäʔ, lõigati puu `pääle riśt ja `võeti `viina Rõu; `ku̬u̬lnudõ mälehtüss pühä Plv; `ku̬u̬luʔ ar˽sai˽matõtuss, jalʔ oĺl sõda säläh Vas; `ku̬u̬luisi olõ õi üttegaʔ [sünnitamisel] Se; ku `kuolnuʔ õigati, ma sõss iḱi Lei; hingepävä `kuulnuidõ iist pallõldass Lut
2. surnud si̬i̬ makkab koolut magamist (on sügavas unes) Hls; ilp lü̬ü̬b närdsu kooluss (näruselt riides) Ran; tu̬u̬ koolu rot́t olli joba ärä `tursenu; üits pu̬u̬lkoolu `valge obene `olli; `piḱne `olli kooluss löönu [naise] Nõo; `litsõ niu˽progisi [parmu] `ku̬u̬luss San; `amba alasi ińdsile ku `ku̬u̬lul rebäsel Krl; mõni võisõ hennest `ku̬u̬luss naardaʔ; ma `mõt́li, et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass Har; Mõtsast `võisõ˽moonamehe˽tuuaʔ `hindäle `suuri `kuuluid (metsakuivi) puid; koolu˽ku kooluʔ, sõrmõ˽sinidseʔ, küüdse˽sinidseʔ Rõu; Timä tegi `hindä `ku̬u̬lnoss Räp; pańd `kuulust (teeskles surnud) Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|