koolera (variante) kol(l)ee·ra, kol(l)ie·ra, kulee·ra; koleraKuuVai; koler g -aVai; g koleriVNgkoolera inimene jäi koleriVNg; `kolie·ra tõbi - - võttab vere siest `lahtiLüg; oli kulee·rasse εε surndKhk; Sõdade `järge käisid ikka katkud ja kolee·radPöi; ära söö `toorid `marju nii paĺlu, saad kollee·raMär; koliera `aegus on üks kihituse `aegusRis; sel `aastal old kolee·rad ja `rõugete `aigus; üks [võõras] mies läks möda raudtied - - [vanaema ütles] nüid läks kollee·ra panijaJürVrdkoller2