koolduma1`kooldumaSaMuhsporL, JuuTrmPlt, ku̬u̬- HääKJn; `kuoldumasporR(-ieLüg; -m[m]aVai), KeiJMdIis(kumeraks) painduma; millelegi vastavat kuju võtma; kohanema puud `kuolduvad koveraVNg; kui inimine ei õle `arjund sene `ammeti `pääle egä õppind, siis ei tiä kedägi, piäb `kuoldumaieLüg; o miu `kondid on juo `kuolduned tüö järeleVai; ree jalased pannasse pärsi `külge `kooldumaKhk; Noppisi sii `tuhlid, `kooldusi nõnda ää, soa änam `püsti koaPöi; saabas `kooldub nii kava paku peal kut ta `valmis tehasseMuh; paneb looga `koolduma, kui ta ää oo `õigundMär; kondid `justku `kooldud ääKir; `juused `koolduvad ääTõs; pindad - - `laśti kaks kolm `pääva `kuoldudaKei; `saapad alles `kanged, ei õle veel `kooldunuvadTrmVrdkolduma2, kooluma2