kooberdamakooberdamaMuhRei, sporLK(kuo-), Kod/kua-/ LaiRanNõo, -emeSan, -tamaSaa, -temeHlsKrk; koobõrdamaOteUrvRäp, -mmaVõnKanVId; `kuoberdamaJõh (-mma) IisR 1.aeglaselt või vaevaliselt liikuma, koperdama siis akka jälle kooberdes metsast ää tulemaMuh; kooberdab siin ees, [ei] saa `köidudPJg; juba akkab kooberdama (paranejast) Hää; ma kuoberdasin kua kirikuSim; mul `aega `kõndida ja kooberdataÄks; [vanainimene] kooberdab iki veel `käiaLai; ta koobertep vähä üleven, midägi ei ole tast `lu̬u̬taHls; lait́s ollu sülen, kooberten `nurme `mü̬ü̬dä Krk; katte `poiga näin, vana uśs kooberd ärä Ran; ma siss kooberdi esi, sai vi̬i̬l esi `endäle vett `tuvva Nõo; koobõrdass, `jalgo vidä maad pitõRäpVrdkõõberdama 2.(ringi) hulkuma, luusima Vana kooberdas jöö `ääresRei; Pane Kiudik lauta kinni, mis ta sii muidu kooberdabPJg; poisid kuoberdavad `üesiti väĺlas `käiaJMd; kuoberdab ilmass `ilma külän `ümber, millaski ei seesä kodoKod; vanames kooberdab sul ala `ringiPlt; Ärä sa `kuskil `kaugel kooberte, `varsti tulep söögiaig; [ta] kooberts tõśte sanna urdsikit `mü̬ü̬dä [sest oma maja on maha joodud] Krk; nigu mõni lehm om, ütest `tõisi kooberdab; lubass `kapstit tetä, nüid kooberdab aja ärä, ei ti̬i̬ginäNõo; sääne koobõrdaja om, ju̬u̬ ja pettSeVrdkooderdama, koogerdama 3.pidevalt hoolsasti töötama temä om kah väega paĺlu kooberdanu, `vaiva nännu. mes tä sellest kooberdamisest saiRan