konkima`konkima, (ma) kongi(n) SaMuhReiAudRisKeiJürsporViK, Pil, (ma) `konginKuuHlj 1.taguma, kopsima, toksima Eks sa `katsu `konkida ne puud `lohkiKuu; mine kongi kaju `äärest seda jääd natuse karusemaks; nuiaga kongiti lina `seemed [välja kuprast] Khk; meitel oli veel mineva nädali `pähkid - - lapsed `konkisid sii `katki neidKär; kongib naila seina `sisseKrj; pea sukkur oli, sai sealt küĺjest kongitud [tükke]; [pesuküna] lai ots kus pääl kongiti kurikagaVll; Ta kuulti öhe päeva pajas konkivadPöi; laps kongib ikke puu `aamrigaAud; üsna `kaugelt kostab kui kongibJür; [rähn] `enne `kuulab, siis `jälle kongibSimVrdkonksima 2.tapma, maha lööma `konkisid teise (mehe) ää; üks `enda puu `otsa ära `konkind (poonud) Vll; Konkige see va kiri (rästik) ääPöi 3.(ringi) hulkuma – HljKaaVJgSJnIga oomiku enne päävatöusu kongib [ta] juba öuesKaa; mis ma mudu kongin ilma aśjataSJn 4. “süüdistama, nina peale viskama” Mis sa kongid! Kas sool pole muud teha kui `teisi `konkidaRei