konepkonepKeiPlt; kuńe|p g -biRõusuur ja kondine olend Ta oli toond ikka omale laadalt obuse koa. Moailmatuma konepKei; `otsajäänd loom ehk, inimene ka kui ää lõppend, siis nigu konepPlt; Ko‿sa˽no˽vana kuńep läät sõim; Taast suurõst lehmäkuńepist olõ õi˽täl midägi kassuRõuVrdkonop