[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kolm1 kolm g kolm|e S L K (-õ Khn) M T, -õ V, `kolme R; kõlm Trm, kõĺm Kod, g kõlme
1. a. kolm (hulgalt, koguselt) teil on kolm ja meil on kolm ja üle küla `kõigil kolm = `ahju luud ja ruop ja `leiva labidas Hlj; nädälä kolm tagasi Vai; odral oli kolm part üks `ahtam Ans; kolm inimist läksid siit kaudu Khk; `toomapää oli - - kolm `pääva `enne jöulut Kaa; kolm [leiba] läksid ikka köruti [ahju] Pha; Päiksel oli täna rańts `ömber, kolme päeva pärast tuleb `vihma Pöi; kolm meest pidi olema, vähämad `kolme pole [noota] vidada saan Phl; rukis `õitseb `kolme `järku Mar; seal oo vist `peale kolme veeriku odre Mär; setse `versta pikk ja kolm lai (Kihnu saar) Khn; tegi eenad `kolme `saadu Tor; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga, obune kolm koera iga Hää; kui `pańti midagi, ikki `pańti kolm, siss ei tule kuri kallale Saa; kolm `korda `tańtsivad `ringi, siis lauletaks teine jago Ris; uńtjalg oli kuus `vihku `alla ja kolm `piale HljK; Kolm üeldasse kohtu siadus õlema, kolm õlema iga asjale ia Trm; lue kõlmeni Kod; üks paasem on kümme lugu, üks lugu kolm `lõnga Lai; kolm `karva pään, aga iki suib Ran; kolm `päivä om pehmet, kolm `päivä om kõvad (aega) Nõo; kolm `talve käesi kolme nädäli `ku̬u̬li, kolm nädälit kuust Ote; põld om kolmõss tett, nimitedäss kolm `nurmõ Har; kolm suvvõ oĺli är üte peremehe man Rõu; poisil jalakõnõ kolmõst `kat́skiʔ Vas; nii tark mi̬i̬śs, õt kolm ki̬i̬lt suuh Se; instr kolme `kolme pere `käimme merel; `kolme `lapse olime Kuu; `kolme mehe surivad vene sise Vai; kahe kolme mehe kaalusid ta (kivi) mua sehest `väĺla Trm; kolmeks osadeks, teat osaks kolmest Must jäme leib oli, üüge kolmeks; Lubi pandi liivaga kolmeks ja segati Pöi; kolmes ein – kaks `saadu sai mõisale ja üks sai omale Tõs; kolmed kolm tükki sedä `viisi `seisos `kolmed `sutkad Vai; preesised olid, `meite emal olid kolmed Jäm; `suuri pühasid on jo kolmed Ans; kolmed kosilased köesid Muh; kaśs toob aastas mõned kolmed pojad Lai; keväjä möi t́ä kolmõ `põrsaʔ Vas; kolme ~ kolmeni lugeda (koos eitusega) sõnatuks, nõutuks jäämisest Ta `klähvab sulle `ninda, et sa‿i mõista `kolme lugeda; `Sõimas näu täis - - mina ei `jõudand viel `kolmegi lugeda; Ei jõund `kolmegi lugeda, kui tämal juba rukkiside `valmis ja vihk `siutud IisR; ta muista mitte `kolmegi lugeda Emm; ei mõista kolmeni lugeda Kei; läits näost nõnda punatsess, et ei mõśta mitte `kolme ka ütelda; sa olet nõnda rumal, ei mõista mitte `kolme ka änäp lugeda Krk; Ku‿tu kitsõ prahvak Jaanilõ `kaala tuĺl, sõ̭ss mõista õs tä inäp `kolmõ lukõʔ Rõu; kolmes ~ kolmesse ~ kolmest fig kõver(as) (nagu number kolm) Siis jääb siest valu ära, ku oled hüäst `kolmess koverass Kuu; Kolmest kõver, si̬i̬ luhakalt oiab ennast Hää; kaks-kolm ~ paar-kolm mõni ligidal küll, aga paar-kolm maja õli vahet Lüg; `kosjas `käidi, `toodi üks kaks-kolm pudelid `viina Ans; kahe kolme `oastane laps Muh; kahe kolmel on siin `lammad Kei; kõigest puaŕ-kolm `marja sain Tür; kolm-neli mitu (ebamäärane hulk) kolm neli `paari pät́ta Muh; kolm neli kilu`meetert käis kottu ää Ris; sääl kolm neli söna on (nõiasõnadest); si̬i̬ oĺli kah ma‿i tiä‿ss kolm neli `aastad või (kirikuõpetajaks) KJn; kolmelt nellalt rinnalt `aeti paela pääle Ote; imä laul kolm neli `päivä Räp; kolme jalga kolmnurkselt kured lähväd `kolme jalga, esimene on ti̬i̬juht Kodb. umbes kolm se oli jo nädälä kolm tagasi Vai; ema pidas `aastad kolm seda `lehma `piale isa surma JJn
2. kellaaeg kolmest vöi neĺlast `aksid omiku `niitme `metses Ans; Ma `ärkasi öles just kellu kolm, just löi kolm Pöi; kell käip `kolme Krk; kell om pu̬u̬l kolm, kas me `täämbä `väĺlä lähme Nõo; kelläss kolmõss om puśs Võrol Vas || fig (väga varasest kellaajast) kolm `koito enne varesed Käi; rehe`peksmese `aeges `tõusti kolm varest enne `koitu; kui `keegi vara `tõusis, siss üeldi: kolm `koitu enne seade `sõitu Mih
3. number kolm kirjutas [number] kolme `papri `pääle Kär; nuhk nahk null, üks kaks kolm Kse; üits, kaits, kolm, nagu tuhk ja tolm Hls
Vrd koll2

kolm2 → kulm