[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
joldine `joldi|ne g -se Kuu VNg Lüg hv, hum vilets, abitu, hädaline; imelik üks vana `joldine `tehti, sie paat; saan ühegi `joldise `valmis Kuu; `joldised inimesed VNg
kaldine `kaldine Kam kalda(li)ne, kallakune järvel om vi̬i̬r, mis `kaldine, tu̬u̬ om maese vi̬i̬r ja mõni vi̬i̬r om luht Kam Vrd kaldene
koldane → koldne
koldinõ `koldi|nõ g -dsõ auklik Küll seo om hirmus `koldinõ ti̬i̬ - - suurõ˽t́somba sisen Urv Vrd koldõnõ
koldne `kol|dne, `kol|ne g -tse S(g `kolse Muh `kol|nõ g -tsõ [-dsõ] Khn) L Ris Rap Juu Amb JMd Ann Kad VJg; `kol|ne SJn; `kolda|ne Jõe, g -se Vai Iis kollane naised `värvisid, tegid `koltsed `lönga; kui ia (ida) tuule alt `kolne on, siis tuleb `külma kohe Jäm; `koltse ning alli kiri lind; ühed [kartulid] on `koltsed karuse koorega Khk; ahju `küpsend kalad oo söduksed eed `koltsed Mus; tegi `ernest piili jahusid. küll oli `põrgu tore jahu `koldne kut Pöi; ätses o `valge, pisikesed `kolsed lehed `ümber Muh; `panti katel kase`lehti ja `ärtsid täis, kiededi ära ja `panti löng `sinna `sisse ja tuli täis `kolne värv Emm; või rohod oo `neoksed `koltsed rohod, `anti `lehmele, et siis pidi `saama ea `kolne või Mar; (nastikust) need `koltse `lõugega, mis ei arvata nii mürgised olevad Tõs; Tüdrik `kohkos sedäsi ää, et ńaost üsä `kolnõ Khn; `seuksed tumedad `koltsed munad munes Aud; kolla tõbe aeal oleva ihu kõik `kolne Hää; `paiselehel on `koltsed õied `küĺgis kui nad `õitsevad Juu; `koltsed `üitakse või siened Amb
kondine1 końdi|ne (-n-) spor eP(-õ Khn) Hls, Har, `konti|ne spor R(-ń- Jõe; `kond- Jõe VNg Jõh), g -se,g -tse Kse Tõs
1. (väga) kõhn, lahja üks on `priske, `tõine `kontine Jõh; kes nii kondist `looma laadal ostab Ans; Nii kondine ja luine [loom], mis sa sealt tapad Pöi; końdine końtsikas obune Mär; loomad jäend na kondises PJg; see on nii końdine ja luine nagu końdi akkjalg Juu; kaśs jääb närusse, siis ta on lahja, końdine Sim Vrd kondiline1, kontjas
2. konte täis; luine teivid on `kierekalad, on kondised ja `ruodused kalad Jõe; [noore hülge liha] oli igä voib `olla paremb kui mone vana `kontise `lehmä liha oli Kuu; Kondine on just `õige supi liha Pöi; ahvenad oo kõige konditsemad Tõs; `paĺju `ruodu sies, końdine [kala] KuuK; süĺdi liha on końdine, siis kallerdab `äste Äks Vrd kondikas, kondiline1
3. luust tehtud niskesed `kontised viled õlid, `miska `püieti neid (püüsid) Lüg
1. (väga) kõhn, lahja üks on `priske, `tõine `kontine Jõh; kes nii kondist `looma laadal ostab Ans; Nii kondine ja luine [loom], mis sa sealt tapad Pöi; końdine końtsikas obune Mär; loomad jäend na kondises PJg; see on nii końdine ja luine nagu końdi akkjalg Juu; kaśs jääb närusse, siis ta on lahja, końdine Sim Vrd kondiline1, kontjas
2. konte täis; luine teivid on `kierekalad, on kondised ja `ruodused kalad Jõe; [noore hülge liha] oli igä voib `olla paremb kui mone vana `kontise `lehmä liha oli Kuu; Kondine on just `õige supi liha Pöi; ahvenad oo kõige konditsemad Tõs; `paĺju `ruodu sies, końdine [kala] KuuK; süĺdi liha on końdine, siis kallerdab `äste Äks Vrd kondikas, kondiline1
3. luust tehtud niskesed `kontised viled õlid, `miska `püieti neid (püüsid) Lüg
kuldine `kuldi|ne g -se Muh Krk kuldne, kullakarva `vaade `meante `kuldine liblik Krk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|