[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

koivakas koiva|kas g -ka Sa(-gas g -ga Khk), koeva- Muh Mar PJg; koiba|kas Kse(koe-) Ris; koevak Trv
1. a. koib Sa ää topi eese koivakid egasepoole teiste ede Kaa; `Tömma `soole koivakate `pihta küll sa siis möistad; Korista `eese koivakad siit! Pöi; [laps] nii laha oo kut kond, lahad koevakad Muh; võta eese koevakad eest ää Mar || loib `ülgel koivakad all, taal pole säärt ühtid Krj b. koivanahk koevakad, `poemes `leikab nee äe [loomanaha küljest]; koevaka nahad pannakse paigaks; Mis seda [nahka] viga vötta on, ma ajasi koivakad `lahti Pöi || halb nahatükk `söuksi vanu naha koivagid oli sii ikka Khk; Nahk oo nii sandi pargi saand, et äi see pole muud kut üks koivakas Kaa; naha äärest jään koibakad järel Ris || (kitsas) põllulapp, maariba põllo koevakas oo üks põllo nurk, seal samas põllo `külgis ikke koa Mar Vrd koivik, koovakas
2. sõim; aeglaste liigutustega inimene Vaada kus oo lehma koivakas, ajand ennast raadist läbi paha peele Kaa; See `saadana sea koivakas töńgun `tuhlid puhas äe Krj; Mine va [koera] koivakas jalust äe; `Söuke koivakas tee `kuskil midagi Pöi; Oh sa küla koera koevakas juba jälle kolab sii ringi PJg || (vanadest jalanõudest) Nende vanade koivakatega pole änam muud teha üht kut paarguahju aeda Kaa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur