[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

koinima1 `koinima RId, (ta) koinib spor Sa, Muh Käi Kse Tõs Pär Tor Ris Jür VJg Iis Võn; `koinma Ran, da-inf `koini Krk/-me/ Nõo Lei, (ta) koinib Saa, tud-part koenitud KJn, koinõt Se = koinama1 Ei ole mina pullist pusitud ega kohihärjast koinitud rhvl Hlj; kis sihandus läbi koinitud tüdrugud εε vötab Khk; `Küünlakuus siis pole `kassidel änam aru peal, teevad `pulmi, `koinivad Pöi; konnad akkavad kevadi `koinma Saa; Si̬i̬ om kole mi̬i̬s, koinip oma katte manulist ja `jõõrap tõste `lit́sege kah vi̬i̬l Krk; tu̬u̬st mõni karja `oidja, nakap tõeśte karjussega `koinma Nõo || fig tu̬u̬ om nigu sandi `koinmine (vähetasuv, vilets töö); nakab `santi `koinma (vaest tüssama) Ran Vrd koinama1, koinlema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur