[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kohu2 kohu, -o Kuu VNg Lüg Vai Vll Muh Rei Rid JMd Ann Kad VJg Trm Lai Äks Plt Nõo Võn V
1. a. s kerkinud, käärinud ollus; käärimisel tekkiv gaas `Võeti rukkijahu leiväsegävuseld koho`vahtu, `pandi `lapsele ihu `pääle, `saunas viheldi Lüg; kohu `kerkib; aga on `kerkind `kõrgeks nagu kohu Ann; kui lehm täis on aand, lüiasse `nuaga või oraga `sisse, siis aab kohu `väĺla Lai b. a kore, kobe kapusta pääd `onvad subukad ja kohod, ei õle kõvad Lüg; seal on kohu mua VJg; kohus, kohusse kummi(s), punsunud olekus(se) loom on kohus Trm; mua aab kohusse Plt
2. a. s vaht kui murdlaine, siis kobrutab ja vahutab, kohod peal Rid; kohu või vaht tõuseb `kiedes piima `piale Kad; `suurma pudrol võta koho päält ärä Võn; Võta˽päält taa kohu anna˽kassõlõ, sõ̭ss saa piim är kurnadaʔ Urv; suurõ järve pääl, pess `lainit nigu koho; säänest kohho aasõ `vällä; koholõ ärʔ `pestü Plv || merel o `valged kohud juba peal (jäätükkidest) Muh || nigu üks kondi kohu (kõhnast kassist) Vll b. a (kokkuläinud piimast) apu piim, ja tu̬u̬ `oĺli sis nii kohuss `lännu, nigu kobõr kõ̭iḱ sinna leemele pääle `saisnu Nõo; koho piim Plv
3. a kiitlev, upsakas va kohu mees Rei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur