kohmetama1kohme|tamaeP(-damaHi), Trv, -temeHlsKrk; kohmõtam(m)aUrvPlv; `kohmetam(m)asporR 1. a.kahutama, kergelt külmuma vesi `kohmetab `külma käesVNg; muda juo `kohmetand ja `külmetandLüg; Öökülm kohmedas umiguks maa päris kinasti εεEmm; kevadilt kohmetab maa, ku üüd küĺmad oo Hää; täna kohe maa kohmetand, akkavad juo tulema külma allad mahaAmb; ajas (aias) nad (kapsad) `külma ei saand, pärast läksid natuke kohmetamaJJn; maa päris kohmetand juba, rohi on juba `kangeVMr; kui ta öösse külmetab, siis kohmetab porise tee kõvastLai; vesi on kohmetand kui kiŕmitise`peale lööbPlt; sügisi ja kevadi maa kohmetabSJn || (tahenema) `piale vihma on maa [juba] kohmetanudKoeb.külmast kangeks, tuimaks muutuma käed on `kohmetand, ta paneb `sormed kohe `paksuksJõe; su käed nõnna külmad, üsna kohmetanMuh; ei külmeta mette, aga `neuke kohmetand vaim nendel (kätel) seesMar; küĺm viil põle, aga käed jalad kohmetanuHää; kääd kohmetavad ää, ei pia näpud kedagi `kinniKad; suu oli kohmetand tesel, ei suand sõnagi suust väillaVJg; käed on kohmetet, ei sua `sõlme sõlmata Kod; küĺm sõrme ärä kohmetanu Trv; Vällän oĺl `väega˽külm, mul omma˽käe är˽kohmõtanuʔUrv; suu kohmõtass PlvVrdkohmama1, kohmuma, kohmõtumma 2.kohmetuma; ehmuma ma kohmetasi nönda εε, ma‿s `tεεgid mis ma pidi `rääkimaKhk; ma ikka püsut kohmetasi kui Seiu tuli, sii `vanduma kukkusPöi; mehike kohmetas päri ää JMd; kõik kohmetasivad nõnna ära et Iis; küll kohmetas ärä KJn; ma näi äkki, mailma rahvass olli sehen, ma kohmeti nõnda ärä, ma es saa midägi laustaKrk; kohmetand, kohmetet kohmakas, saamatu va kohmetand inimine, kis ep saa akkama millegitega Khk; aab eese kohmetand juttu, `oska na `eäste `rääki mete, kohmetand jutugaVig; põle na terane, on na kohmetand; nihuke kohmaka `jäoga, kohmetand alatiJuu; karjapoiśs `aeglane ja kohmetetKod; saamatu inimene on ka kohmetand, ei saa akkamaLai; ta igä aśsa juures kohmetandKJn Vrdkohmatama, kohmitama, kohmutama1, köhmetama