kohmertkohmeŕt g kohmerti 1.saamatu inimene es mõista ahju `luuda `köütä, ta olli seante kohmeŕt; vana poisi kohmeŕt, tüdrugu es taha tatKrkVrdkohmerdes, kohmerts 2.„kraapija, omakasupüüdja“ kohmeŕt, kes kigelt pu̬u̬lt kokku kohmerts, võtap omal ääss puha KrkVrdkohmur