kohi1kohiEmann (koheLHaSJn; koohiSe; kuhi-RõuVasSe) kohitsetud, kastreeritud siis `lasti [päss] ära kohida, siis `leikati munad maha, siis jäi kohiVNg; kohid [härjad] tigedast ei lähäJõh; ärja sõńn oo koheMär; mis kohiss oo `tehtud - - see ei ole änäm jäärVig; kohe loomTõs; kuĺt sai kohess `tehtud, kohe orikasPJg; mis saab lõegatud, on kohe, teene on jaara oenasKos; kabu leigatakse kas `aastaselt ehk `enne `uastad ää, kohi kolme `uastaseltKuuK; ärjavärss, mis `sõuke kohemuĺlikas noorest peast saab ära kohitsetudHag; kohisiad on laudas; [künnihärjad] olid kõik kohe ärjad, need ei old puĺlid `ühtiJuu; jaarad on munadega, kohi oenas on ilmaJMd; õli kohi mi̬i̬s, ädä lüänud `sisse ja `võetud munad maha; küńniärjäd õlid kohidKod; kohi kaśsTrv; si̬i̬ om kohikoer, ega ta mud́u nii rammun ei oless olluHel; kohi `oina lät́siʔ parebahe `lihhaSe || fig(võrdlustes) `Seisub `nindagu kohi kellKuu; `niisukeste vana kohidega (külapoistega) `nuored `piiga`lapsed `lähtvad `laulamaVNg; Mis ta sinna külapoiste `ulka läheb vahib ikka nagu kohioinasMar; tõi suure `piible lavale nagu kohe`oinaTõs; tema kua mõni mies just nagu kohioinas teineVJg; siĺmad `pungis peas nagu kohi jäneselPltVrdkohik, kohine