kohetusskohetu|ss g -seHelT, g -sõVõnKamV(-śsRõuRäpSe, g -seRõuVas; kohi-Krl, kohõ-UrvSe; `koetussUrvVasRäpSe) 1. a.kerkima (hapnema) pandud tainas ku kohetuss apu om, siss kastetass leib ärä ja pandass ahi palamaVõn; lämmi vesi ja jahu `siäti segi, `panti `mõhke, sääl lät́s `apnema, siss oĺl kohetuss vai tahassKam; ku keevä `vi̬i̬ga oĺl kohetuss `pantu, siss sai makuss leibOte; Õdagu pańni iks leevä kohõtusõ, hummugu kaśtiUrv; ka‿sa klopõ `valgõleevä kohetust; noʔ ma˽`teie koogi kohetust, vaia `ku̬u̬kõ tetäʔHar; saia kohetuss kohotass kah ülessRõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano, ja lasõ˽läbi sõglaVas; klõmbi kohetussRäp; `kiisla kohetuśs; pliini kohetuśsSeb.leivajuur Tulli ette ka tuud et pidi tõsetare manu mineme leeväle kohetust `otsmeHel; mine, pane kohetuss `mõhke, kohetusega läits taenass ruttu apussKamVrdkohetis 2.fig (pehmest, mitte kandvast pinnasest) või olla et, mitu `päivä om `säärdene kohetuss, vaist ommõll tulõ jäl˽`vihmaSan; tuu [mädasoo] um kui kohetussPlv; Kohe saʔ `praegu kängäga läät, ti̬i̬ om jo niguʔ kohetussVas