[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kohendama kohendama üld (ku- Kuu; kõ- Lüg Iis Kod, -mma Lüg Vai Rõu Plv, -deme Hel, -tem[e] Hls Krk San, -dõmõ Krl; imps ipf kohõndõdi Vas)
1. parandama, kõbima vanad `asjad tahavad kõhendada; akkan pesu kõhendamma ja lappimaie Lüg; `tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno Vai; see maja oo nii kohendamise `vaevas, et tahab parandamist `saaja Khk; Seda `aida siit natuke kohenda, augud koa `kinni `panna Pöi; `riided‿o ää lagond, eks sa kohenda neid ikke koa Mar; kohendan aanad (aunad) ülesse, mis tuul oo ää lahutand Mär; akkagi seda proda (vana laeva) änam kohendama Hää; ma ravitan (praavitan) `pükse ja kohendan kah Saa; nad kohendavad natuke maja Ris; ma kohendan ja korraldan teda (maja) natuke `koomale, et sial all ikke elada süńnib; aeale läks auk `sisse, käisid ikke üless kohendamas seda `auku Juu; kes seda vana `veskid änam kohendama akkab Tür; võrk taap kõhendata, paljo ruak`siĺmi siden Kod; lõnga kerä om kapin mia ei ole suka `auku kohente ka võtten Krk; ei olõ `rõiva kohendamiist Se
2. korrastama, ümber seadma a. (tuld) õhutama, segama kõhendan tukkid kokko, põlevad ilusast `vällä ühes kuos Lüg; kohenda neid tukkisi natukse paramini, ehk siis akkab paramini põlema Juu; kohenda tuld, et läeb palama Puh; tulekohendev puu San; tuli taht üless kohendadaʔ Plv || fig mis sa tah tuld üles kohendat (õhutad protesti), kihotat Se b. kergitama, kohevaks tegema aset me kohendame iga `õhta Muh; `sängi kohendatse, klopitse üles, kergitatse õled üles Tõs; `Aigõl kohõndati piäalust Khn; kohendan küĺlealuse kot́i kobevas Saa; piaks seda `nurka kohendama (riideid tuulutama), `määndab teḱid ära JJn; `einu tuleb kohendata, maa küĺlest `lahti kergitata, siis `kuivab paremine Sim; mõnikõrd kohenda ma asema `lohku, et ni̬i̬ pu̬u̬sa luu om lohun, siss om ää magada Nõo; pusipuuga kohendedass [vilja], et lämmi lätt alt Ote; temä ka‿ks kohend esi asema `endäl ärä Rõn c. kokku panema, kraamima kohenda sa ouet – täna `laupa `öhta Khk; Sa vöid neid [heinu] siit pirekse kohenda küll, akkab sadama, siis ep soa ikka köik märjaks Pöi; umma tü̬ü̬d kohendat kokko, tü̬ü̬d õ̭ks vaä kohenda `ku̬u̬balõ, tü̬ü̬ om `laokõllaʔ Se d. (inimese välimust) korda seadma, sättima Mes siin vahid `karvad neh `hiuksed `silmil, eks kohenda sis `toisi omitegi vähä Kuu; kohenda ka `ennäst, üks `ilpu ies `toine taga rippu Vai; oma peab ika `juure tulema ja [surnut] kohendama; kohenda oma [seeliku] änd kenaste Muh; kohendas ennast enne `pulmi Tor; mõni kohendab (kergitab) alati neid `püksa; ta võiks ennast ikke natuke kohendada, ta on nihuke ull, lohakas Juu; kohenda lapsele riiet `piäle; kõhendad kõhe palitu `selgä Kod; kohente ennast, säe `rõ̭õ̭viss Krk; Külä pääle minneh õks kohenda hinnäst ilosahe `kõrda Vas; kõõ̭ kohendass `kaatsu, harinõminõ, muud om Se || kohenda (puhasta) nina Ans || fig läks `metsa `püksa kohendama, läks sitale PJg
3. kobestama (kündes, äestades) maad tuleb akkada arima, `kündama ja `äästama, siis sie on sie kõhendamine Lüg; `mulda saab vi̬i̬l kohenda kobevas, `enne küli tegemist tuleb maa läbi korrata Saa; põllumees kohendas `mulda selle vana kiksadraga, vene adra õigati Trm; üits kuldi`vaadori käpp pandass adrale `taade, siss saab maa sügävambäld läbi kohendeduss Ran; kohenda maad `ümbre `kapsta juurõ Se
4. kosutama, turgutama Siis kui [siga] `nuumama akati, siis `anti kardule `sonki, natuke kohendas koa Kei; rokk nagu kohendab obess Kod; ütte `viisi übeneb neid `nu̬u̬ri `pääle, mes tä vi̬i̬l neist vanust `raukust nakap kohendama Nõo || (majandusliku olukorra paranemisest) nüid ta on ikke korra `peale soand, see koht ikke kohendas teda Juu
5. nokitsema; kohmitsema ütsinti kohentem jääss kohegi; kohents ka mõne ülikonna `valmis, omal kohents ärä iki, tõistel ei ti̬i̬ Krk; sa kohendet `pääle sääl, aga tü̬ü̬ ei lää edesi; kui kavva sa ommetigi kohendet sääl kui sa ei tule Hel; poiss tu̬u̬b lehmä kodu, nüssäp ärä ja kohendab mes tä kohendab Nõo
6. ära võtma, näppama tu̬u̬ koheńd sõ̭ss `indä rüppü kah noid `saiu Urv; kõ̭iḱ oĺl arʔ kohendõt mõlaʔ ja `istõpińk, hüä et loodsik kätte sai Se
Vrd kohendelema