kogumakogu|ma (-o-) üld (-mma Rõu, -meMSan, -mõSanKrl, -madõ Har); kokomaRäp; da-inf koguda, -o-RePM(-de) T/-de, -dõSan/ UrvPlv; kokuʔSanUrvRõuPlv/-oʔ/; `ku̬u̬daʔHarSe(-taʔ) 1. ühte kohta kokku ajama, kokku korjama, koondama `veski `tammedelle kogovad `möldrid vettLüg; kogos kaik oma varanduse kogoVai; `andid kogumaJäm; Kaks meest niitsid [vilja], naised sirpidega kogusid ja panid nabrasePöi; kogu einad koguRei; pärast sai neid (viljavihke) kogoma akatud, kuhilasse kogomaKir; `õhtu pääva `loodeni `võtsid rukid lõigata, siis akkasid kogumaKse; Lähme Piäl`randa lamu kogomaKhn; `villu kogume üks igavene jagu, siss lääme `müima Hää; akkas ja `korjas ja kogos `paĺka, pidi ikke uut maea `sõnna tegema akkamaJuu; põrsas kogub aga ära vedelama, jätab paksu `põhja; ammassirp kogub, et sa saad `piuga võtta, sellega saab rukist korjata `piusseJJn; lasnud `laevu kaljude `otsa, siis `riisund `jälle ära, sialt ta ju kogonud omale selle varanduseÄks; sääl siss temä kogus ja sai `ulka varandust omaleVil; looguss om tu̬u̬, mes niidu `aigu [vikatilöe külge] pandass, et ta kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude, ega ta kaari `pääle maha ei jääRan; ega võõrass ei kogu, võõrass `laastap, kannap kõ̭ik kodust `väĺläNõo; kana nakass `poigõ kokku kogumõSan; mitu länigutäüt `võidu `viidi `Riiga, tu̬u̬ `tahtsõ kõ̭ik `ku̬u̬daʔ, tu̬u̬d oĺl kõ̭iḱ suvi ku̬u̬tHar; paastuh `ku̬u̬t́e pühist suuŕ `tõrdo täüś säänest `piimäSe || (üldisemas, abstraktsemas tähenduses) kogus muret oma `pealeTor; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `endel, sia olet jo egäpäe minejeKrk; ahi `oĺli kaoni madal, siss kogus parembide `kuumaRan; mõni kogup `õkva rikkit vaderit, et siss laits saap paĺlu kingitustNõo || (vilja-, heina)saaki koristama nüid on jo`vilja kogomise `aigaVai; old jo põllal ärjäbäd kogomas Vig; kaara tahime enne ärä kogude, kaara lääve otsast ärä; `mõisa tüki pääl `minti tükki koguma; siis `anti neil nööri `kaupa kogude Krk; nüid võtame tõene tü̬ü̬ käsile, sügisene aig, kõ̭ik tahap kogudaNõo; tulep `kaara koguma minnä - - kui terä kõva, tulep nakata kogumaKamVrdkogondama, kogovama 2. säästma; tallele panema tämä kogos ja `kõrjas ja `kannatas `tühjä `kõhtu Lüg; eks ta ole seda puru küll kogunRis; Varandust juba küll kogotodKhn; tal pailu raha kogutudJMd; ma olen elu aeg `kööpind ja kogund, aga mis mul nüid onPlt; Puiss om ihne ja kogub rahaHls; mis sa tagavara aat, kokku kogutKrk; sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla, ku vaest nällä`aastak tulõpRõn; ta oit jälede, kogu raha maja jaossSan; mi‿sa tast varandusõst nipaĺlu kogut, kos tä kõ̭iḱ jääss, ku üt́skõrd koolõtUrv; sai `ku̬u̬daʔ vanadusõ `päivi `pääleHar; oĺ `vaenõ mi̬i̬śs ja kogosi hulga rahhaSe || Juhan ja Mari eedävä `paari, kaits om iks kaits, kaits `lindu koguva iks pesäNõo 3. kogunema, korjuma `siie akkab vett `kõrjamaie ja kogomaLüg; `Õhtast kogub [kase] `mahla ikke `ämber täisIisR; Ösna east juba [kartuleid kuhja] kogundPöi; veri oo puhass siia `sisse kogun, seal se kupp siis ooMuh; `pilbesid akkab kogoma, tuleb sadu `jälleMar; kui ei pese, sis kogub park, tuleb paelu `parkaPJg; [vesi] aureb maast ülesse ja kogub pilves kokkuRis; ega siit midagi [heina] koguJJn; rukkid kogusligi kolmkümmend vakka, kõluterad veel `piale kaubaTrm; loik - - madalam kõst kohe vesi kogob vihma ajalKod; liimaku ja tuhk kogub riikmasines alaPst; taevass om `seante, akkass `vihma kogumeKrk; `veskiden kogup seräst `tursti, `möldri mü̬ü̬vä todaPuh; kui paĺlu nõge kogub, siss truubi ei `tõmba ja pliit lasep `suitsu `sisse `kü̬ü̬kiNõo; sonni om köńgäste vahel, kos vesi kogupKam; madalõidõ kotustõ pääl om vesi kogunuʔ, no˽nakass vesi kogumadõHar; rahha kogośs `õkva paĺlo ar; sinnä koko vesiSe 4. kokku tulema, kogunema (elusolendeist) `enne `pieti `laatasi, siis kogos inimisi pali kokkoLüg; inimised koguvad kerikoVai; joo `öhtaks akab sugema, `veised koguvad koguKhk; kured koguvad juba, `tänav`aasta on varem see kogumineRid; uśsid peavad koguma mätta `peale ennastKul; nad kogusid endid kokkuKse; `sõnna on kogund kaniste `easte rahvast kokkuJuu; kanad kogovad kuke `juure Kod; mud́u temä `oĺli sehake `rahva mi̬i̬s, naesed kogusid talle `ümmer poha ja perisid ta käestVil; aga Nõo keŕk olna mõtsa `sisse tettu, om inimese sõ̭a `aigu tennuva, om kokku kogunuva ja tennuvaNõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirguʔ - - ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindamaKan; siin om lämmi, siia kogusõ [kärbsed] kokku henneHar; väega hüä paŕk `ku̬u̬nu kokko `ju̬u̬ma, nu `ju̬u̬jaʔ (joodikud) Se || `Laupa `õhta kui pühäbä `laulatama `mendi `läksivad siis inimised kokku. `Peikme `puale `läksivad `peikme ja `pruudi `puale `pruudi `pulmalised. Sie õli kogumise `õhtaJõh || kui `laulatamast `tuldi `vällä siis `pruudikodu, siis sie `õhta üks tugev mies `luopis siis `terve sene `pulma`rahva põrandale, kõik üks`tõise `õtsa `unniku - - seda `üäldi siis kogumise `unnikJõh 5. (ennast) korda seadma; figviisakalt rääkima sii tüdruk kül ennast ei kogu, `iśti sääl üleven masina veere pääl, va nastak oli paĺlass; sa piat oma suut kogume, mis sa laratKrk; kogu ennäst, et sa iluste `vällä näetHel; jala `arki, suu töluveli, ei mõesta suud koguda, tat́t joosep suust `välläNõo || kas sa ennast ei kogu siit (ei lahku) Krk