[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kogemata koge|mat(t)a R eP/kogõ- Khn/, -mada Trv Puh Nõo Võn Ote, -mede M San, kogõmada, -daʔ Võn Krl/-dõ/ Har Rõu Plv Räp
1. adv ettekavatsematult; juhuslikult, sattumisi ja mõni luhe ka kogematta ujub `sinna (võrku) `teiste `ulka Kuu; üks eri nimi on, ei `johto `miele, `tõine kõrd tuleb kogematta ette Lüg; tama kogematta läks toist tied Vai; see `juhtus ta kääst kogemata, äga ta seda meelega es tee Khk; ega riid põle kogemata tuln Muh; see `sündis mool kogemata Emm; lükkasin piima pangi kogemata `ümmer, põrmat ojus puha Saa; tuleb nõnna kogematta HMd; kogemata `juhtusin `sõnna peresse Juu; ta‿leks üksi päine ehitand selle kiriku üless aga kogemata `kombel `juhtus surm `enne `aegu Iis; ku johob täl, kogemata teeb, ei tahagi tehä Kod; ma `juhtusi manu, sai kogemede manu Krk; si̬i̬ tulli mul kogemede ette, sedä es ti̬i̬ meelen Hel; egass tä meelega es ti̬i̬, täl kogemada `johtusi Nõo; mul läits keväde üits nüśs `piimä `kaivu, satte kogemada käest Ote; tu̬u̬ om nigu kogõmada saanu tetüss, ega ma sukugi tuud is tahaʔ Har; si̬i̬ṕ `saiõ ku hülbätüśs ku imä seebi`ki̬i̬tmise `aigo kogõmada hani`rasva `sisse visaśs Räp Vrd kogahamalda, kogamahto, kogemelt, kogõmalda, kogõmalla
2. a tahtmatu, juhuslik, ootamatu, ettenägematu kogematta tegu VNg; see kogemata asi oli, mo selm läks `kinni Mar; kui obesed tulid kogemata [aiast] `väĺja, kogemata asi one, vai inimene sedä tiäs Kod; kogematta `johtumene, mis meelegä ei ole `tehtud KJn || ilma [kanna] lapite om kogemede konts Trv Vrd kogematu