[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kodune kodune, kodone üld
1. kodus valmistatav, kasutatav jne; koduga seonduv, kodulähedane sigurid olid kodu maass - - `jahvadetti ärä, sie oli kodune kohv siis Kuu; neil kodustel `verkudel olivad `ilma `torvamatta nied `paelad; `meie kodune rand on `kõige kivisemb, tua all on `järsku kivine Hlj; Kodosed puud on `issutamise puud, `pärnapuu, tamm, `pihlakas Lüg; keik oli kodune kätetöö, mis inimene `kandas Mus; kodune kedratud lõng oli, kodused jämed võrgud olid Pöi; ju ma kuule näe, kuidas se kodune asi oo Muh; margapuu on va egapäine kodone asi Käi; eks kodone erm ole ikke `pehmem kui `võera erm oo Mar; ma ole ka nisokseid `riideid `kiskond, kodused seelikud ja kirjod särgid Kir; Küll siol ond iä põli, `tütred tegäd kõik kodosõ toõmõndamise ää Khn; talve `aegu viisid minu kääst magust (mett), et see on köha rohe, see on see kodune rohe Vän; `paablane on metsa putukas, ega tema ei ole kodune Ris; kodune `peene leib, see oli ia ka küll; Roosi ka selle koduse `vahtimise jauks HMd; see nii oma kodone asi, ärge seda `väĺla `reakige Juu; kodusest nisust nisuke, ei ta old sai ega ta old sepik Jür; sai kodust `niiti kedrada ja sellega õmmelda Amb; kodune õlut, mis `toopide seest saab `joodud Ann; eks neid koduseid `rohtusi ikke katsutud aga, ega `enne‿s `rohtu old VMr; läksimä minu kodose lehmägä luadale, mes minä kodoss tõin Kod; kiisel oli kodune sü̬ü̬k, oma perele ja `talgu aeg vahest `tehti Äks; ti̬i̬b maja `riistu, se on kodone tü̬ü̬ KJn; temä käü vällän, ku tal kodust tü̬ü̬d ei oole Krk; emä pidi ütsindä tegemä kõ̭ik kodutsed tü̬ü̬d ja latsed kasvatama Ran; si̬i̬ kodune elu om mul nisuke alb, et mitte `koskile minnä ei taha Nõo; ma‿i taha `säŕki sälläst maha `hiitäʔ, siss `näütäss `väega kodunõ `vällä Har; kodonõ tü̬ü̬ ka and naha‿bäle, rassõ om, siih haara ütte ja tõist Se
2. peam kodus viibiv, vähe väljas käiv Mes nüüd kodune `porsas `tiedab (kodune inimene ei tunne ilmaelu) Kuu; kodune vana inimene Kär; Sa täna nii kodune mees siis, teised `laulvad külas mis köik kohad `elkivad Pöi; kodone poiss, ei kei `kuskis `vällas ega Mar; nüid ei ole änam seantsid kodusid inimesi, nüid käivad kik riigi töös Saa; eks ta ole selle aru sees, et ta on kodone mees, se jääb kojo peremeks Juu; kodune sulane, teine oli `tiumes (teomees) JõeK; ema elas siis meie juures ka oli meie laste`oidja ja kodune Kad; kodone [part] ei lähä, met́sik lähäb ärä, ei jäe kodosess Kod; ma olen kodune `kińdine inimene, ei ole `kośkil käenud Pal; kodune tüdruk ja mina, meil olid piimariistad `pesta Plt; kodune inimene, kodutse tüü pääl Trv; miu poja om koduse mehe, neve kurdave kodun Hls; elä pääl kodust elu, kodun Krk; kodune laits, `koskil ollu ei ole, ja temä saadap nii `kaugele Nõo; sõ̭ss lõppi sõ̭ss vanaesäl ka sinnä˽`käümine (mõisas teol) ärä ja, ja jäi sõ̭ss uma kodotsõhe `ello ja Plv; śjo om mul kodonõ elläi, śjo eläss kõ̭õ̭ kotoh Se
3. kodu, kodu- koduse `poole `tulla oli suur laht, roolaht Vll; ta on koduse pärast mures Jaa; ta kodune koht aa sii Phl; Jaan oli koduse koha peäle jään Tõs; kodonõ ki̬i̬ĺ, śjo om uma ki̬i̬ĺ uma kodonõ kiil om õks kõ̭gõ `armsap Se
4. kodurahvas siis kui `tuldi mereld ärä, kohe nie kodused küsüsid, kust vuo tänä oli ka Kuu; vii koduste `rahvalle tervikseid JMd; oleme kõik kodused ja võime kõik `riakida Koe
5. mõnus, hubane seal oli nii ea `olla, nii kodone oli, jüstku oleks oma kodo old Juu; ma es tunnõʔ sääl sukugi kodunõ ollaʔ Krl
Vrd kojune