kodjak(as)kodjak|as, -d́- g -aJõeJõhIisRMuhMarKulMärVigsporHa, JMdKoeViK; kodja|kKad, g -kuLai, pl -kuKrk; `kotja|kHlj, g -kaLüg, -kuJõh, `kotja|kka g -gaVai 1. (närudes) hulgus, ringikolaja; sõim; laisk, lohakas sie on üks vana `kotjak ka, `ulgub kus saabJõh; Lappitud `pintsak ja, nigu igavene kod́jakasIisR; siä oled `jusku vana `kotjakkaVai; ta oo muidu üks vamehe kodjakas (laisk) Muh; kod́jakas üks ribus riietega inimeJür; nagu vana kodjakas siin ei viitsi tüed tehaJMd; just nagu vana kodjakas `uitad `ringi näruses `riidesVJg 2. pikka kasvu (kõhn) inimene, vibalik, kõrend suur pikk mies nagu va kodjakasRis; [kõhn] vanamehe kod́jakasJuu; ia pikk kodjakasJMd; pikk ja pienike nagu kod́jakas teineKoe; oli üks suur pikk kod́jakas üsku volepKad || (hobusest) sie on üks kod́jakas obune, suur ja inetuma `piagaSim 3. vilets, kõlbmatu, lotakas ese `kuuti linane `kaŋŋas ja sest `tehti siis `piigudelle `kleidid `puole `sääreni ja, nagu `kotjakadLüg; Seandse vana saapa, nee sis kutsuts vana saapa kodjakuKrkVrdkodrakas