kobrikkobrik g -uHelTLäKamSanKanPlv 1. kare, krobeline vanal kõevul om tohik nii kobrikuss lännuPuh; siiĺ om ku vana kobrik inne; mul oĺl üt́s kobrik küpäŕ, sääne kõva ja kobrikKanVrdkobrak, kobrane, kobrikanõ 2. põnn, põngerjas; väike loom tu põrss `oĺli `könni jäänu nigu kobrik; panni `vaśka kobriku `tõiste `sulguRan; os sa kobrik, om jälle ärä `sitnu `endäNõo; kae kos latse kobrik, kos sa kobrik olet roninu, mes sä ronit ja `rü̬ü̬blet, ku sa paegal ei püsiKam