klotsklots g klotsiRei, g `klotsiKuuIisR; klot́s g klo|tsi, -t́siMarMärVarRisKosAmbJMdKoeIisTrmKodHelOteRõnRõuRäpSe; lot́s g lo|tsi, -t́si KhkPöiMärVigVarKrk 1. neljakandiline puutükk, klots `Kandilised puu`otsad olid `ennemi alade kabulad, peräst `üällä `saksa peri `klotsidKuu; aampaĺk oo `klotside pealMar; üks puu lot́s `peale `lüia, siis seisab kõbasti kinniMär; laua `lõikusel pannakse klot́sid `suagide vaheleJMd; lavva ütte `otsa oĺl lü̬ü̬d katõlõ poolõ˽noid `rü̬ü̬pid kat́s `klot́siRõu 2. klotsikujuline ese või eseme osa [veski] mölemi `kande poari `sisse väljapoole `küĺge tapiti viis pisikest `lotsi, lotsi `otste `pääle `pandi nöumpuudPöi; vanal ajal olid [ustel] suured puu riivid, `klot́side vahel `kinniMär; kiipringi lotsid, kus piäl [veski] piä pöörab Var; kui pintsak `vaĺmis on, siss preśsitakse nõnna, et klot́s on all ja `preśsimise padi pialKos; [tellingu] lot́sKrk; katõ`kõrdsõlõ lengile pandass vahõ klotsidRan; vuga`ü̬ü̬vlil om klot́s sisenOte; edeteleklots (vankri esiteljel) Räp || ketas; plokk niie klotsid ehk niie kettad, kelle `külgis niied ooMar; klot́s om sääne tsõ̭õŕ, kui vaja üless vitäʔ, sis tu klot́si pääl juusk kabõlSe Vrdklopp2