[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

klanima klani|ma R Jäm Khk Rei Rid Mar Kul Vig Hää K I TLä San Urv Plv Vas Räp, -me Trv Hel; lani|ma spor S, Mih Plt Pil Ran Rõn, -me Krk
1. nuruma, manguma, lunima küll sinu `täüdüb klanida `ennegu midägi tegemä hakkad Kuu; Klanis mo kääst kousitääve saiajahu välja; lanib mind ennast abi Jäm; laevamihed keisid, lanisid sii ulga `aega, `tahtasid `leiba ja liha `ostada Mus; ta lanis mo kallal `terve päeva Muh; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib järjest völgu lanimas Emm; Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää; käis teist klanimas, ää ole pahane Juu; va `Mihkel klanis einama omale Kad; klaniss jumala kiäli Kod; Küll klanis minu käest kah igasugu manti aga ma ei and KJn; ta om periss `mustline, seni ta lanip ku ärä saap Krk; Ei ole tol latsel kah äbi sedävisi klanide Hel; klani `essä, et ta sõsara annap sulle alestajass ehk tallitajass Puh; Klanib nii et ei jätä järgi enne kui saab Nõo; Mi‿sa˽lasõt innäst niipaĺlu klanida Urv Vrd klanitama
2. a. siluma, sättima; ilusaks tegema, üles lööma `endast `ehti ja klani; sie one klanitu ja puhas kui sie ühe`kerra lagedalle tule VNg; `Lähme juba, mis sa `ennast nii`kaua klanid Jõh; Oli ennast nönda ära klanind Jäm; Kaua sa end klanima sead, jäed illäs viimäti Vig; plikad klanisid ennast Kei; küll sie klanib aga, üstkui läheks `kośja JMd; klanigu ennast niipailu kui tahab, selle uolest ta on VMr; kui sie müt́s ülesse klanida, otsi vastast; ota las‿ma klanin vähä oma `juukseid Kad; Määri juuksed eliga üle ja klani siledaks Iis || silitama sie õli aus mies `saksa `vasta, `õtsis suurt au, klanis `saksa `põlvi Lüg b.  lakkuma (lehmale) `Kaua sa klanid seda `paĺjast läniku `põhja Jõh; Mis te vahite nagu kaks klanitud koera Kul; kaśs klanib `puegi Kad Vrd klaanima
3. lööma, peksma suand `riidu, klanind näu ülesse; mis sa kekutad siin, vata kui klanin näu ülesse Kad
4. laitma, teotama; tühja juttu rääkima ilm`aśta klanib teist inimest Ksi; klanitasse või räägitasse `tühja juttu; teda ju klanitud küll, klanitasse ilma `aegu Plt (hv)