kivistik1kivisti|k g -kuVllMärVarJMdVJgI(-śs-Kod) HlsOteVLä, g -kkuRId, g -guKuuSaaTrvSanRõu; kivisti|kko g -goVai 1. kivine maakoht, kivikangur kivistikku maa on `puhta kivine, nii et `mulda ei näiLüg; kivistikus oo palju kivaMär; kivistik on `raske põlluks tehjaSaa; kivistikus on paha `niitaJMd; kivissikun one kivi kivin `kińni, mugu adra õtsaga suab siält vahelt uurissataKod; kivistikun om paĺlukiveHls; kivistikun om nii enämbide `pehme liivakiviOte; nii suuŕ kivistik, et ei saaʔ `küńdägeʔRõuVrdkivastik, kivestik, kivistü 2. madalik jões või meres kivistikkust sai ädä `kõrral [jõest] ülä `käiä ku `silda ei õldLüg; madal kivistik, `ästi iä liivä põhe, mõnel kohal oo savineVar