kivelinekiveli|ne g -seM(-nKrk) T, -nõ g -tsõSekivine, kive täis õige kiveline maa; `äste kivelin ruusKrk; `ot́seva kivelist `liivaRan; kiveline ja `vintsline ti̬i̬Puh; `kõrgemba maa omma kuivemba, kruusatse jakivelise Kam; jät́t mõne jao `künmädä, ku ta kiveline `oĺliRõn; meil ei olõ kiveliist maadSeVrdkiviline1, kivisline