kirvendamakirvend|amaHJnJõeKAmbKoeViKIPuh, -ämäVõn, `kirvend|am(m)aR(-äm(m)äLügJõhVai) kipitama, valust pakitsema nägü `kirvendäb [tuulest, päikesest]; Küll jalad `kirvendäväd, `rusklased kusedid; `Sormed kohe `kirvendäväd, `ninda pakkaseks mendKuu; vana `juoksva `kirvendab `pihtusVNg; tulirakku ajab `kiele `õtsa, paab `kiele `kirvendämmäLüg; `Eina `püürid `läksid `kaelussest `sisse, keha õli igine, pani `kirvendamaIisR; `kriimustettu käsi `kirvendaVai; `vistrik aina kirvendab ja punetabHJn; südame alt nagu kirvendab `kõikse päävaKoe; eliding kas lüeb `jalga või kätte, akkab kirvendamaVMr; kui `siepi läheb `silma, siis silmad akkavad kirvendamaKad; jalg kirvendab valutataVJg; põlend kõhad kirvendasivad [ihul] Trm; ammas ei kirvenda, see teeb tulist valuLaiVrdkirmendama, kirveldama, kirvetama