kirsatamakirsa|tamaHelNõoOteUrv, -tammaHarRõu, -tõmõKrlkiljatama, karjatama Ku laits läbi une kirsates, om emäl uni lännü `õkva Hel; ma `eitusi nii et ma kirsati Nõo; ku tütär sinna masina vahele jäänü, siss vi̬i̬l kirsatanu kolm kõrdOte; ku˽`ki̬i̬gi t́suśk, kõdit́, (siis) kirsatiRõuVrdkirsahtamma, kirsahutma, kirsatumma