kirmekirmePöiHanPJgHääI(ke-Kod) ÄksHelTLäKam, kirmesKaaKse, g `kirme; n, g kirmeMuhMarIis; n, g `kirmeR; kirmõʔ g `kirmõRäp, kiŕmessSeõhukene kord, kiht; kile, kelme Selle lehma piimal pole koort ette midagid, muidu öhuke kirmes pεεlKaa; Suitsupaber oli öhuke naa ku kirmePöi; Ei see [jää] kirme sind veel kannaMar; nahk läks vähä `katki, õhuke kirme muedu, põle verine `ühtiPJg; lume kirme maasTrm; sügisene iä on kirme; kerme `tõmmab pi̬i̬mäle piäle, üks `aĺtuse kõrdKod; `iatuse kirme on vee pialLai; meie mehel `olli kõtukirme `katski, siss ummeldi tu alumane kirme `kinni ja `päälmäne kahPuh; vi̬i̬ĺ om kirmõʔ päälRäp || Seiksest riide kirmest pole niid sooja ühtKaa; kirmes(se)jääs(se), härma(s) Oli külm, `tõmmas `ommikust maa `kirme ~ `kirmesseJõh; Sügise võtab maa `kirmesse; Vesi pialt `kirmesIisRVrdkirm4, kirmatis, kirmetis, kirmets, kirmetus, kirmitus