[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

kirm1 kirm Jõe Phl L(-ŕ-) K(-ŕ-) I Plv, g kirmi, g `kirmi Kuu Hlj VNg hrl pl (lastehaigusest) lastel on kirmid, sie on kurgu `aigus. siniseks veab lapse ja laps sureb ka kirmisse kui abi ei saa Jõe; `kirmid on `lastel suus `veiksed `kollakad näpikud, nied tappavad `välja ka VNg; kirmid on nagu krambid, suured pullid (mullid) tulevad suust `välja Phl; tillukse lastel `ööti kiŕm, vanade inimestel `ööti krambid; see oo sellä kirm, seĺg sinine ku paja perse Mar; kirm sõi rinna lesta ää Mär; `kirmi peäb rikku `saama, siss saab `terbess Vig; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis jääb `aigus järele Vän; lastel on, lööb vahest `kirmi suu lakke - - kaks `valget `vistrikku ja kui sa neid kohe nääd, siis `tõmma `lõhki Juu; laps oli `kirmis Jür; lapsel käib kiŕm pial JMd; laps suri `kiŕmidesse ää VJg; kurgu laes pidivad õlema nagu `liatse terad lapsel – kirmid, tõmmati küünega `kat́ki, [öeldi] `kirmisid rikkuma Iis; sel lapsel on kirmid rinnus, [öeldi kui] mõni veike laps `kangesti rinnust krõgiseb; kirmid kurgu laes lapsel ülevel, ei sua imeda Ksi; `kirma rikutasse sis kui pea `kangeste valutab. `kirma rikutasse suust kõvera rauaga SJn; küläh ummaʔ kirmiʔ Plv Vrd kirmi|haigus, kirmitsi|haigus