kirjutamakirju|tamaeP(-d- KhkHi; kirjo-MarKulLihKod; kerju-Käi/-d-/ Rid[-o-]) M(-teme; -ŕ-Krk) T(kirjo-Võn); `kirjutam(m)a R(-o-Vai); kirutamaJõeVMrKad, kiŕo-VõnV(kiru|tam(m)aVLä/-ŕ-Krl/, -tõmõKrlHar; ḱiru-, ḱüru-, ḱüŕü-; -tama, -täma, -temeLei) 1. a. kirjutama, kirja panema mina kirutasin `ennem ikke `ilma vigadetta kaJõe; poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjutaLüg; `krihvliga `kirjodetti `tahvlileVai; jo sii `oome `valmis kirjudasseKhk; ää kirjutag seda üht, mis me pudrast kirjutameKaa; laulud kirjutati ülesMuh; pliipulgaga kirjodataEmm; jättis kirjutamese pooleliVig; punase kirjaga oln kõik kirjutat need raamatudVar; Juän kirjutattõ, et `ollõ `aigõKhn; nüid siis kirjutatse kõik ned vanad sõnad üleseAud; se sai `ümmer kirjutud, teisiti `jälleJuu; ega `kõike kirjutatta ei maksaAmb; ma ei nää, tule lue, mis `seia on kirjutudKoe; üks `ütles ette ja teised kirjutasidKad; minul ep õle kedägi kiŕjutataKod; `piibel `üeldasse kua nüid uuemast `ümber kirjutadamaKsi; ega nevä es käi `kolme `talve koolin, aga temä mõiśt lugeda ja kirjute Pst; ma tõise raamadust kirjudiKrk; nüid kirjutadass jo sedävisi, et ei saa `tähtest aruPuh; temä `olli kirjutanu raamatu, a es levvä `triḱjätNõo; nemä kirjutasõ `sõprule `kirjäRõn; kiri om kirotõtKan; kirutõnu õ̭ks vi̬i̬l, `aigu omKrl; ma˽`kaie, sul halv põ̭lvõ pääl kirutaʔHar; tu̬u̬ vanaesä elo piäss kah üless kirotammaRõu; kullõldõh lät́s iks inäb `aigu ku kirotõhVas; mä kiŕote ja näi kiŕotadaʔRäp; vaja om `ümbre kirotaʔ, sääl om muting sisehSe; ku ta sõ̭na äi olõ ää, ala kürütägaLei; timä nakkass kirotama `kiŕjaLut; ti kiŕotago eiʔKra || välja kirjutama, määrama aŕst kirjotab ikke `rohtosiMar; temä kirjuts miul pasa `pulbritKrk; minä võti toda rohi `rohkemb ku `olli tähe pääl kirjuteduPuh; tähe pääl `oĺli kirjutedu, kost sa puid saadNõo; alla kirjutamaallkirjastama vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulleLüg; `nõutasse vormi täeduss, et peab `alla kirjutadamaVil; purju `pääga kirjutanu `alla, et om niipaĺlu `võlgu `võtnuNõo; kõrva taha kirjutamafigmeelde jätma `katsu `kirjutatta `korva taha, et `mieles `seisabHlj; küll miä `kirjodan kaik ne sanad `korva tahaVai; nina ~ otsa peale kirjutamameenutama, teatama; meeles pidama `Kirjutagu sie `ilberdus omale nina `piale: külas on `teisi, tämast paremaid `tütrukuidIisR; kis seda `soole nina‿bele akab kirjutamaKhk; ah sa ei tia mis siin teha, no kas ma pian `sulle `kõiki `aśju nina `piale kirjutama; ega nina `piale ei old kirjutatud (näost ei paistnud), et ta nisuke inimene onLai; kas kellegil `otsa om kirjutet, mis ta omHelb. arvele võtma, registreerima; üles kirjutama õppetaja `kirjutab `enge`raamatu `lapse nimeLüg; `Läksivad `sinna `ammetmehed varandust ülesse `kirjutamaIisR; keisid kirjutamas öpetaja `juures (abiellumisavaldust esitamas) Mus; mine tite nime kirjudama (ristimiseks registreerima) Rei; `lähtvad kiriku lauale ülesse kirjotamaMar; priistav tuleb kirjutab kõik maja tühäseTõs; `laśsin enese vallamajas üless kirjutada Juu; viljad kirjutatakse kõik ülesseSim; `õptaja käis kualituba ju̬u̬ren kirjutaman [laua] kerikuKod; ma võti kasulatse ja kirjuti oma nime `pääleKrk; sinna `oĺli kiŕjutedu teopäevä; tolle [vasika] naha `pääle kirjutana [kurat kirikus] `suikjide nimeRan; `u̬u̬ldaja vai ni̬i̬ käsinigu lassiva kraami ärä kirjutadaNõo; peräst `palvõ`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõHar; Mis säläh, toda ei kirotada (võlakatteks) Räp; kürüt `miega ütte (naine võtab mehe nime) Lei; śjondz hingeraamatulõ kiŕotass ku riśt, et `tiid́nüʔ, kon timä `sündünüʔ ni nimiLut; maha kirjutamavälja registreerima, kustutama siis kirjutetta nimi maha `raamatust, kui inimine sureb `välläLüg; et nüid, ku sul panga `võlga one, siis kirjutama ni̬i̬d kõik mahaKod; ku ar massat, kirotass [võlg] maahaSe; a˽kua a˽kuolõss, tuu kiŕotass ar `ussõ, setä `hinge inäp olõ‿iʔLut || testamenti või lepingut tegema mea kirjudi Viĺläntin maha, miul om notaa·riuse man maha kirjudet; sõss `loeti ette tõstarmeńt, mis mehe pu̬u̬lt maha kirjudet olliKrk; väümehele esä kirot́ ärʔ (varanduse) Se 2. kirjama, mustriga kaunistama; välja õmblema, tikkima käib kui kägo `kammerissa, kibu `kirjutud `käessarhvlLüg; nii kenasti olid `väĺja kirjutud nee kraed ning abu`pεεlssedAns; ise ma ole tanud kirjutan, põlled kirjutan ja särgid kudun; raed ja `värglid `ollid kõik kirjutat `kirjadega Muh; tanu ääred olid kirjudat Emm; `värvled olid kerjudud; auklehed ja maasiguristid, ja ega `moodi `tehti neidKäi; kirstud olid nagu kahessa kannulest, kõik rauadega kirjutudTõs; miol põlõ sioksi kirjutõt `käüsi‿mteKhn; tõuse üless mu isäke, tõuse [veime]`kirstu kirjutamarhvlKJn; maagelõng olli kirjutetev lõng, sellege kirjutive `ammitTrv; kuuma orage tat [kirstule] kirjudide, paludide nii risti ja kirjä `pääleKrk; muĺgel olli verevä nööriga särgi, ärä kirjuteduOte; kanamuna `valgõga om vaia munaku̬u̬ḱ vällä˽kirutaʔHar; noorik kiŕot́ tu śolgaga käteräti kiŕäSe || figpeksma küll miä siu `perse `kirjudanVai; sis `võeti mul perse `paĺlaks ja kirjutadi `sinna `pealeJuu | mis ne seal niitnd on, muidu [heinamaad] kirjutand natukeJaa | maged `lasti siis liguda neli ööd`päeva, katsuti kui üüges tanni ääre `pεεle kirjutas (piimal linnasetera jättis jälgi), siis oli ligu parasKaa; tera juba kirjutab, täna piab linnassed kasuma panemaMuhVrdkirjama1, kirjeldämä