kippelkippel g `kipliJõhMusPhaPöiMuhHääILai, `kipleTõs, `kippeliOteKsi/kipel/; n, g `kipliOteraudservaga puulabidas `Kipliga `lõigati `turvast; `Kipliga oli ia puid `juuridaJõh; `Kipliga võis otse `sirgest `muljuda, nee olid ead `roavi `kaevadaPöi; `ostsin ühe `kipleTõs; kippel õli puuss labidas, serväd õlid nagu rõńn, raud servänKod; `kiplega kaevatasse kraaviKsi; kraavi `kaevamise man om vaja kippelitOte || kühvel jahu kehast veetakse (võetakse) jahusi `kipliga, see on lekist `tehtud, siis puu pea on tal tagaPhaVrdkipik2, kippellabidas, kipper3