kipitsemakipitse|maJõhSaMuhTõsAudHääIisTrmPltVil, -mäPuhNõoOteUrv/-ṕ-/, -mmäHarPlv, -meTrvHelSan, -mme, -tsõmõKrl 1.kipitama, kirvendama; valu tegema, tuikama nii `kangest kipitseb köha, ikka köhiJäm; `amba sihes akab valu kipitsema; selg kipitseb kiheledaKhk; `kurkus kipitseb üks asi nõnna etMuh; põĺb kipitseb, nõges oo vist kõrvetanAud; natuke kipitsebPlt; mis sul sääl kipitseb, et sa rahu ei saaNõo; ma pani `su̬u̬la `pääle, küll lõigutab ja kipitseb nüidOte; nõgene kipitsess käe päälSan; kaal kipitsäss, ei tiiä, mia tahaʔ `kurku om lännüʔHar; kärnäʔ kipitseseʔPlv 2.figkripeldama, rahutuks tegema kompveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl; südä kipitseb sihes, ma pia ikka sönna minema; see kipitses mool `ammu juba südame pεεl, nüüd ma sai ta εε üteldaKhk; Mul kipitses keikse aeg keele peel - - aga sai ennast veel oidaKaa; süda kipitseb sehesMuh; kipitseb südame pialTrm; si̬i̬ asi tal kipit́s keele päälHel; mis sul nüid `süäme pääl kipitseb, ku sa rahu ei saaNõo || menel tüdrugul perse kipitseb paigulist isaste `järgeKhk 3.kibelema; kärsitult kuhugi kippuma; nihelema noored kipitsevad, tikkuvad kirguleKhk; siad kipitsevad (püherdavad) väĺlasHää; kipitseb aga menemaIis; Kipitseb nagu kass sita hädäs Vil; mis sa ike kipitset, mis sa ike `lendatHel || Kipitseb kõhu pääl, nipitseb naba pääl, lähäb `sisse `silpsti = võti Jõh Vrdkipitsama