kinnerkinner g `kindriReieL(-ńn-; `kinnerRõn; kinnõŕ g `kindrõHarVas; pl `kindrõSan; n, g `kindreKrlSe; kinnäŕUrvHarRõuVasRäpLei), kinderVar g`kindreKhk(`kintri) Mus; `kinder g `kindriEmmRei, -eKäiVil; `kinter g `kintreKse; kinnar g `kindra spor Sa, MuhTõsNis/`kintra/ Ote, `kińdreHls; kindarHan, g `kintraKse, `kindraTõs; g`kindraKosVõnKam; elat `kindrest Hää, pl `kindredSJnVil 1.põlveõnnal saterkuub oli pikk, `kindreniMär; Tuśka `kindrest saadik, mis ei ole jakk ega palituHää; paĺk vajutas sedä `jalga - - aas jala `kindre `siśsi munaVil; jala valuteve `kińdre altKrk; lei tagast `õkva `kindrideRan; jala soone `kindrist valutivaPuh; kae ega pikki sukke es ole, `paĺlald `kindreniRõn; `kindrest ommava˽soone˽jäänü˽`lühkesessRäp; `kindre päle ai `haigõ, laz‿õi `astuʔSeVrdkindrem 2.reis, kints; looma põlveliiges, koodinukk anna vitsaga `ümber `kintriteKhk; vanal inimesel jäävad `kindrad lahjaksJaa; `kindrad läin üsna `aigeks, pailu kein; lund oli obusel kinnardeniPöi; `lõika `kindra küljest [liha] ja pane patta; nüid tantsitse poiss ja tüdrik `kindrud pidi koos jaMuh; kui esimene küńd oli, siss võttis `kintrad `aigesKse; sai särtsu mööda `kindraidKos 3.kehaosa allpool puusi, reba püksid kinnarte pεεlJäm; püksid `vaibuvad kinderde `pεεleKhk; Pisike poiss laseb öuet kaudu, eesel püksid kinderde peelKaa; püksid tesel `puhtaks kinnardele vaonMuh; Püksiröhm ei lase püksisi kinderde pεεle vaudaEmm; püksid sool kindarde piäl kõik, tõsta püksid üleseTõs; püksid `vaovad `kintrade `pialeNis; püksid vajuvad `kindresseSJn; püksi om kinnarde päälOte; püksiʔ satassõ maha üle kinnõrdõSan; Pügsi omma˽kinnärde pääle˽ribatanuʔUrv