[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kimp kimp eP(ke- Emm spor Lä, Hää Rap) eL(ke- Räp, ḱiḿp Se), g kimb|u, -o Phl Kul Vig Ris Kod Plv Se, `kimbu R(n `kimpu VNg Vai[`kimpo, `kimbo])
1. väiksem (kokkuseotud) hulk ühetaolisi asju `Täüdüb `jälle kohe nie `pilpad ärä `korjada ja kogu `panna `kimpu, `kümme tükkü igässe `kimpu Kuu; last `kimbuga ei `peksetässe Lüg; siis kisoda tädä (lina) maa siest `vällä - - ja `sioda `kimpu Vai; oksad pannasse `ühte pidi `kimpu, tüid ikka üksipidi Khk; Vikatikimp veeti paelaga üle öla Kaa; Sealt soaks möne pisikse kimbu `lamba `lehti teha Pöi; sii suur kimp `vetmed Käi; vetsad oo koa `kempos Kul; talinisu oo [ikaldunud], kas `korjab ühü kimbu Mih; Lilleste kjõmbuss oli üks aõnukõ punanõ tut́t Khn; lillesi `pantas `kimpu Hää; ta (tulisaba) on üks suur tähe kimp, iest terav, takkapidi laiem, üö `aegu nähä Ris; viin `veisele ea kimbu `rohtu Juu; rukkid pannakse `kimpu Kos; kolm `vitsa oli kimbus HJn; `ki̬i̬räb õksad `kimpu vai tükki Kod; lähäd vähile ja võta peerukimp `seĺga ja kot́t `kaela Äks; vanast olli vahimi̬i̬s tennu `kimpe valmiss ku nuhelti Krk; üits `porkne kimp maśs viis `marka San; müh́k om suurõmb ku kimp Urv; viĺla vihukõ kääneti `kimpu Rõu; pińk ja kimboʔ olliva `vaĺmiʔ (mõisas peksuks) Plv; tuak (tubakas) `kimpu köüdet Vas; pujokeise `pańte lakkõ `kempo Räp; viiś saibast kimboh Se; kimpu andma, saama peksa andma, saama mine too kimp ää, saad `kimpu Kse; Mis metslu̬u̬m tast (lapsest) saab kui `kempu ei saa Hää; `uota ma annan `sulle `kimpu VJg; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || fig Litsuti kered täis süia, siis üeldi no nüid on kimp peal, nii et rattad nägisevad Trm
2. spetsiifilisemat kasutust a. teatud arv kokkuseotud linapeosid lina püud `pandi `kimpu, `kimpus oli kümme püud Pha; kakskümmend pöo pannasse `kimpu kogu, teise juured, teise ladvad, siis kimp äp lagu ää Pöi; Kui linad on ropsit ja soet, siis panta nee kimpu, egas kimpus mütukümmend püud linu Emm; `siuti kakskümmend viis tükki (linapeosid) `kimpu; kimbust läks lina siis `rookmese alla Vig; mis iad [linad] need `siuti kimpu, [said] ää `müidud Lih; kui [linapeod] kuevas said, siis `tehti kimbud `valmis. viiskünd püu `kimpu Tõs; lina peod pannakse `kimpu, enamasti kahekümne viie `peosed kimbud olid Juu; kui ropsitud sai, `pańdi `kimpu Pai; pane nüid linad `kimpu Lai; vahel ku nakatuss luu `oĺli - - jäevä nigu tingu linakimbule `küĺge Nõo b. teatud arv kokkuseotud kalu tursad niisama sured kimbud sai kogu `siutud, sai `linna `viidud Jäm; kolme`kümnesed lesta kimbud Kärc. kobar marjad oo ette `kimpus Mih; pihelgas, temal ka kimbud `otsas; `pähkled on `kimpus Ris; `sõstra kimp Plt; `Pähkne omma kimbun sarapuie küllen Rõn Vrd kämp
3. komps, pamp, pundar tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas; `katse `naised tulevad `kimbud kääs Lüg; pani kaig `asjad `kimpu ja läks menemä Vai; neid `olli mailma tõstetav kimp neid `nahku Muh; kalsu kimp `üitakse viletsas `riides last Kei; võt́tis kimbud ja kombud kokku Juu; läks `mööda suur kimp `kaendla all Plt || kokkuseotud veimed, mis anti pulmalistele kingituseks veemevakk `toodi kirstust lauale, kõik oli `seotud `valmis `kimpudesse, siis veemevaka jagamene oligi see `kimpude `müimene. kolm rubla `võeti kimbu eest vahel Vig; mool oli kolmkümmend seetse pulmaleste `kimpu. iga pere jaoks oli suur kimp, kis `pulmas olid Mih; paari`rahvale tuli kimp anda, üksikule siis sukad või sokid Tõs; peiupoistele `ańti kimp veimetega Aud; `ande kot́t `toodi tuppa, sealt `ańti iga paarile oma kimp Ris; Piäle `kośjade käis pruut kõigile sugulastele ja sõpradelle kośu`viinä viimäs. Mõni `ańdis [vastu]`terve kimbu, paar sokke, paar `kińdud ja särk `oĺlid `vü̬ü̬gä `kińni `seotud ja si̬i̬ `oĺli siis kimp KJn
4. kamp, salk, parv ühes `kimbuss neli-viis last Kuu; Vai sie tämä puegki `targemb, niisama ühes `kimbus `massä·ĺnikudega IisR; säält läks üks suur kimp inimesi Jäm; üks lammaste kimp paistab säält väljalt; särjed üsna `ääre tulad suured kimbud koos Khk; Talvel on aŋŋerjad `kimpus Krj; tombakid käivad kimbu `viisi Ris; viis, kuus naesterahvast olid `kimpus JõeK; mäńgime `kimpus `kuarta JMd; seal oli paarkümmend inimest või `rohkem, ea kimp oli `teisa JJn; vanast jo küläpoesi kimbun `kõńnuva Puh; tulõ mi̬i̬ `kimpo; üteh kimboh om pareb Se; kimpu hakkama ~ lööma ~ panema akkab minuga `kimpu, `tiemä ühes kuos tüöd Lüg; ei tä `kempu maksa akata üht Mar; akka meite `kimpu Tõs; akkasin koa nende `kimpu, siis soan testega `seĺtsis koa edasi Juu; tahab mind oma `kimpu, aga ma ei akka VJg; ma‿i `julge `siukse `kimpu akata; nad `võt́sid mind oma `kimpu KJn; panniv kiḱk `kimpu ja jala `Eĺme kirikus Trv; nu̬u̬ (pääsukesed) joba `pärtlespäevä `aigu löövä `kimpu, om `lekri `traate pääl ülevän; poosi olliva lõbu täis, leevä `kimpu ja lätsivä kinude Puh
5. väike koorem üks `saadu jago [heinu], kaks kolm `kimpu saab; tuo üks kimp puid `mulle Lüg; kakskümmend viis `kimpu `eina kodo Vig; üks aenoke rehi suab, kas lähäb kaks `kimpu vai `ku̬u̬rmad üles Kod; kimp on vähem kui `täitsa `koorem Ksi
6. kimbatus Muist `olled sidä paha segä`rahva `järkü, kenegä külävanemal alade `kimpu Kuu; küll ikka nüid poistel kimp oo, saa εnam `kordagid tüdrikumi kabista Muh; kimp kaelas kimbatus kas pole kimp `kaelas, uut `rohtu pole ning vana `eina pole; siis oli kimp `kaelas `jälle, `selpu oli lühine Khk