kiivane`kiiva|neJämKhkKrj, kiiva|ne Hää, g -se viltune `kiivane koorm Jäm; tee on nii `kiivaseks tambitud; selle koha peal regi akkab `viitama, see nönda `kiivane koht; möni inimene on `kiivase `suugaKhk; Üks asi `tehtud, ku ta põle korralik, sis ta on kiivane HääVrdkiivakas1, kiivlene