kiibardkiibard g -iJõeTõs, -ŕt g -ŕdiKad, -rt g -iPlt; `kiiba|rd, -rt g -rdiKuuHljkõhn, kuivetanud naise kiibardJõe; Ei ma olis `uskund, et se vasik nüd nii `kiibardiks jäi, kohe ei elä ega sure ka; Ei `tiie kas se laps on `haige vai miks se `ninda `kiibard onKuu; kiibaŕt on `kõrge `jalgadega, terava seljaga õhukese kerega końdine luom ehk inime, jalad käivad `ristiKad || kipakas paat see on va `kiibart, tuul lükkab `ümberHljVrdkiigert, kiivard