kihevil, kihevilekihevilVNgHanKrkHelKrl, -eHanTrv, kihevelKhkTorKrkKrl 1.ärevil(e), liikvel `pasaa·ril on kõik kihevil ja kahevilVNg; kevade on küla nii kihevil sönnigud vädamas, ükstese `võitu, kis keige ennem `valmis saabKhk; Veised läksid kihevile, kui suuga parmu äält tegimeHan; jäi `õhtu nõnda kihevile, es tule und `pääleTrv; temä om kihevil, ei saa kunnig ollaKrk; asi om joʔ kiḱk kihevil ja kahevilKrl || ku ma `küĺmä tunne ihu om nõnda kohevel ja kihevelKrkVrdkihevili, kihivil, kihkvel, kihuvalla