kidevkidev g -aJõeS(n kidevaJämKhkMus) Lä(kideb, kedebMar) MihTõs, kjõdõvKhnhaiglane, vilets; kidur türgi söjas kidevaks jäändJäm; va kideva loom; sääl peres on pailu kidevid inimissiKhk; lehm jähi kidevaks, kes teeb (teab), mis tä `sisse läksMus; üks on `tervem, teine on kidevamPöi; mõni puu oo kidev kasumaMuh; kes esmaspe sünnib, see oo edev, teisibene oo tegev, kessikune oo kidevMuh; kidevad `moodi inimeneRei; ta alati `änglene, nii kideva tervisegaLNg; tä oo lapsest saadik `neoke kidev olndMar; vili o kidevLih; Puud oo kidevad põle sõnnikud saanHan; kideva kasvuga lapsVar; mis kidevast loomast löödTõs; kjõdõv kasumaKhn || kehv Et mihel see teenistus siin väga kidev olnd Jäm; nüid pole `lehma εi midad, nii kideva elu nüidKhkVrdkide6, kider, kiderik, kidu2, kiduv