kibelema1kibele|maIisRVaiPöiHanTõsJJnKod(-mä) KJnRan(-mä) PuhNõo(-mä), kibõlõmaNõoVõnVas(-mma), kibelõmeSanrahutu, kärsitu olema; mitte paigal püsima, nihelema; (kuhugi) kippuma, kiirustama Ole rahu, mis sa kibeledIisR; Ju see [rohi] ikka nii valus oli, et vöttis obuse kohe kibelema Pöi; Mis sa naa ruttu `minna kibeledHan; pimedad parmud oo - - loomad nende käe päris kibelevadTõs; nüid võime nii kaua ära `olla kui tahes, ei ole kibelemistJJn; kibelep ihust eńgest sinna minnä Puh; mes sä kibeled, kas sul `aiga ei oleNõo; ärä kibõlgu kas sa‿i või paigal ollaSan; Arʔ saʔ naaku tah jälʔ kibõlõmma, kül miʔ jõvva õigõs aos peräleVasVrdkibalema, kiberdama, kidelema1, kibõndõlõma1, kipalõma