ketutama1ketutamaJõeVNgJõh(keto-) RapAmbJJnViKI; kettu|tama KuuHljRId(-dama VNg; kettotam(m)a LügJõh, kedu-kedo- Vai) 1.kestendama; kõõmama `Palged kedutavad, ei `tiie, kas o `oige lüönd savi`puoline vai Kuu; nahk on `marraskil ja kettutab Hlj; kääd `lõhkevad ja kettotavad Lüg; `Lastel kettutasid piad Jõh; Külm näppistas nina`otsa, nüüd kõik kettutab IisR; kõleda tuule kääs lähäb nägu ketutama Kad; kevadel kui pala pää ja tuul, siis võtab silmnäu ka ketutama VJg || karvendama ta (kangas) akkas ketutama, kui ta [kangaspuudel] lõdvaks jäi JJn || kisuliseks, pinnule minema `vanker `temba puu kedotamma Vai; puu ketutab kui kiud lahti; kase kuor ketutab KadVrdketendama 2.pehastama, kõdunema Ketutand puu Rap