Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
ketsu1 ketsu Hls Krk Hel/-
ds-/
Vas/-
o/,
ket́su Hää1. edev; elav, erk, püsimatu Mede laps päris ket́suks läinu. Oh sind ket́sut küll Hää;
om üits igavene ketsu,
ei tää kudas ta neid mokke säeb või Hls;
kedsu om,
ken ei kurda paigal,
lu̬u̬m või inimene;
sa olet ku ketsu kunagi,
ei kurda puil ega mail Krk ||
Ossav ketsu (lambast, kes ei lase end kinni võtta) Hel 2. a. (nöörita) vurrkann höörähüdä,
tsõõr juusk,
pulgakõnõ peräh,
oĺl ketso;
näpo tõmmati ketso `juuśkma Vas Vrd kets1 b. kedervars –
Vas
ketsu2 =
kets2 Rüsä `tervamisel - - `panna rüsä,
`valmis `pauludetud `tiivad,
`ketsu ja perälinad tulise `terva sise Kuu