kesähtümäkesä|htümä, ipf (ta) kesähtüSe, -hüm(m)äRõu, -hhümäVas, -h́hümäSe, nud-part kesä|h(h)ünü(ʔ) Vas(-htünnü), Se(-h́hünüʔ, -htünüʔ); kesä˛ümmä, nud-part kesä˛ü(n)nüʔPlv 1.a. kesanema, õhu käes seistes tahenema kõva kui kesä˛ünnü puu (hea tervisega inimesest) Plv; puu um jo kesähünüʔVas; kesähüss nahk, ku veit́kene kuioss (pärast looma tapmist); kesähünü nahk – `tsuugõ saat tetäʔ; tu (puu) om ära kesähünü joʔ – ei olõ kuiv, ei olõ toorõśsSeb.figpassiivseks muutuma ärʔ kesä˛ünüʔ (vanapoiss) taast viil naase `võt́jaPlv; Latsõkõnõ om arʔ kesähünnü (poolunisest lapsest) – mine paremb magama; vanaʔ inemise är˽kesähtüseʔ nu̬u̬ʔ ar˽koolõ‿iVas; kesähünü tütrik ni kesähünü poiss kaʔ, kes naist ei olõ˽ka `võtnuʔ; tuu om jo kesäh́hünnüʔ poiśsmi̬i̬śsSe 2. kevadise tuule ja päikese käes punaseks muutuma, päevituma keväjädse pääväga kesähtu arʔSe 3. kõhnuma põrs om arʔ kesähtünüʔSe Vrdkesätämä