[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kesähtümä kesä|htümä, ipf (ta) kesähtü Se, -hüm(m)ä Rõu, -hhümä Vas, -h́hümä Se, nud-part kesä|h(h)ünü(ʔ) Vas(-htünnü), Se(-h́hünüʔ, -htünüʔ); kesä˛ümmä, nud-part kesä˛ü(n)nüʔ Plv
1. a.  kesanema, õhu käes seistes tahenema kõva kui kesä˛ünnü puu (hea tervisega inimesest) Plv; puu um jo kesähünüʔ Vas; kesähüss nahk, ku veit́kene kuioss (pärast looma tapmist); kesähünü nahk – `tsuugõ saat tetäʔ; tu (puu) om ära kesähünü joʔ – ei olõ kuiv, ei olõ toorõśs Se b. fig passiivseks muutuma ärʔ kesä˛ünüʔ (vanapoiss) taast viil naase `võt́ja Plv; Latsõkõnõ om arʔ kesähünnü (poolunisest lapsest) – mine paremb magama; vanaʔ inemise är˽kesähtüseʔ nu̬u̬ʔ ar˽koolõ‿i Vas; kesähünü tütrik ni kesähünü poiss kaʔ, kes naist ei olõ˽ka `võtnuʔ; tuu om jo kesäh́hünnüʔ poiśsmi̬i̬śs Se
2. kevadise tuule ja päikese käes punaseks muutuma, päevituma keväjädse pääväga kesähtu arʔ Se
3. kõhnuma põrs om arʔ kesähtünüʔ Se
Vrd kesätämä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur