kesk|koht 1. ruumiliselt keskel asetsev koht, ala või osa kesk `kohta on kova [kapsal], sie on `kotsanaVai; siis `aeti sööd kesk `kohta `unni; põld oo keskkohest tühäks jäändMar; ku vesi suur on, siss se keskkoht on emakoht, oiame siit keskkohast, emakohast, sis ei jää kinni `koskile [paadiga] Vän 2.figa. vöökoht ristlude `kohtas see keskkoht onRis; keskkoht tõmmati `ko·rse·t́iga `kińni, siis oli nigu sipelgasPltVrdkeskkehab. kõht Keskkoht `uotab oma jagu, odamme vahepalaKuu; keskkoht valotab; keskkoht üsna tühi, tahab `süia sahaMar Vrdkesk|kotus, kesk|paik, kess|koht, kest|koht