kesine1kesi|ne g -seReP/g -tseVigKse/ 1. palju kesi sisaldav, sõklane `lustjane vili – kesine leib, ep tohi tulega `koutu minnaJäm; tuulingate pääl `lasti [tangu] ning. ja olid ike `öige kesised kaPha; Ning selle tuulingu `lasmisega `ti̬i̬nis ikka koa. Oli ikka omal leva järg käe ning loomale koa kesine vesi nina ede andaPöi; vili oo kesine. kehva kasuga. põle `tuume mitte, kesi ainult Muh; kui kesine odra leib oo, vanasti `öeldi odra karaskiPJg; põld nii kesist pudru veel suandJuu; paks kesi [kaeral], jahud jäid kesiseksTür; õdra ja kaera terad on kesised, kett paĺluTrm; jahud o kesised, sõõluma ärä, siis keded jääväd sõõla `piäleKod; tal `oĺli kesine leib, ki̬i̬d si̬i̬s. kõik `naarsid, et - - kesine kanikasVilVrdkestane 2. vähene; vilets; lahja tüö on kesine, on vilets, on vähe tüödJõe; Sebatüö enamb siin ei `toitand, ka merepüüd jäi kesiseksKuu; kui ta (linnutee) `valge ning suur on, siis pidi olema lund pailu, aga kui ta siis `söuke kesine, siis tükati taliKär; sööm na kesineMar; see töö läks mul naa `iästi, - - meestel oli see töö ekke paelu kesisem mõnelTõs; tegin `lustest õlut. ta tahab ikke muud koa `panna, ta vägä kesineJuu; vilja saak oli kesine; kesine toitKad