[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kesine1 kesi|ne g -se R eP/g -tse Vig Kse/
1. palju kesi sisaldav, sõklane `lustjane vili – kesine leib, ep tohi tulega `koutu minna Jäm; tuulingate pääl `lasti [tangu] ning. ja olid ike `öige kesised ka Pha; Ning selle tuulingu `lasmisega `ti̬i̬nis ikka koa. Oli ikka omal leva järg käe ning loomale koa kesine vesi nina ede anda Pöi; vili oo kesine. kehva kasuga. põle `tuume mitte, kesi ainult Muh; kui kesine odra leib oo, vanasti `öeldi odra karaski PJg; põld nii kesist pudru veel suand Juu; paks kesi [kaeral], jahud jäid kesiseks Tür; õdra ja kaera terad on kesised, kett paĺlu Trm; jahud o kesised, sõõluma ärä, siis keded jääväd sõõla `piäle Kod; tal `oĺli kesine leib, ki̬i̬d si̬i̬s. kõik `naarsid, et - - kesine kanikas Vil Vrd kestane
2. vähene; vilets; lahja tüö on kesine, on vilets, on vähe tüöd Jõe; Sebatüö enamb siin ei `toitand, ka merepüüd jäi kesiseks Kuu; kui ta (linnutee) `valge ning suur on, siis pidi olema lund pailu, aga kui ta siis `söuke kesine, siis tükati tali Kär; sööm na kesine Mar; see töö läks mul naa `iästi, - - meestel oli see töö ekke paelu kesisem mõnel Tõs; tegin `lustest õlut. ta tahab ikke muud koa `panna, ta vägä kesine Juu; vilja saak oli kesine; kesine toit Kad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur